Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone. Tema ja ka teised uusvasakpoolsed usuvad, et teadus on alati kas konservatiivne või siis kritiseeriv, kuid mitte neutraalne. Marcuse suutis võita vasakpoolsetes ringkondades populaarsust tänu oma mõtetele. Marcuse uskus, et kehtiv ühiskond on irratsionaalne ja represseeriv. Sotsiaalse revolutsiooni alustajateks pole mitte töölised, vaid hoopis radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja nii edasi. Näiteks võiks tuua kunstrirevolutsiooni, kus üheks vahendiks on sürrealistlik kunstiteos. Pärast uusvasakpoolsete väljaastumiste läbikukkumist ja vaibumist hakkasid levima teistsugused ideed tekkisisd uusparempoolsed liikumised. Nendel ei olnud phtset keskust ega väljaannet, vaid koonduti eraldi klubidesse. Enamus uusparempoolsete tegemistega on
Me oleme olnud aegade algusest peale maarahvas ja seetõttu pakkusid metsad varju ja võimalust vaenlasele vastu hakata. Metsavendade salgad olid tähtis osa, meie rahvusliku identideedi säilitamisel. Paljud metsavendadest jõudsid 1941. aasta lõpuks Saksa vägedesse Hitleri käe alla, sest loodeti vabadust sakslaste sissetungi näol. Nõukogude okupatsioon lõppeski, algas sõda Eesti pinnal Hitleri ja Stalini vahel. Saksa okupatsioon oli Punaste omast erinev ja mitte nii represseeriv rahvale. See oli veidi kergem aeg inimestele, kuigi toimus sõjategevus ja eestlased pidid tihtilugu sõdima oma kaasmaalase vastu. Palju inimesi põgenes võimaluse tekkimisel Eesti pinnalt. Veel jõudsid eesti mehed ka Soome vägede koosseisus, see oli veel üks võimalus sõdida Nõukogude Liidu vastu. Saksa okupatsioon lõppes 1944. a, kui Punaväed vallutasid Eesti alad tagasi ja kehtestasid oma riigkorra lõplikult, sellega oli ka suurem vastupanu
Vaatemäng ei olepiltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. c. Marcuse ja indusriaalne ühiskond i. Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii
seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna
suur vaatemäng, kus kõik mis lläbi elati on asendunud represantatsiooniga (kõik on reklaam), koopia on originaalist väärtuslikum, vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida pildid vahendavad. Marcuse ja industriaalne ühiskond (Ühiskonnakriitika, kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.) Globaliseerumisega kaasnevad tarbimise nähtused
• Ühiskonnakriitika. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
uusvasakpoolsuse isaks. Marcuse järgi on stiihiline ja spontaanne noorsooliikumine nüüdisajal kaalukaim revolutsiooniline jõud. Marcuse omandas uute vasakpoolsete ringkondades populaarsuse nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitikaga. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. “Väärvajaduste” abil on see ühiskond Marcuse arvates integreerinud endasse ka töölisklassi. Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning autsaiderid: töötud, lumpenid jne. Üheks sellise protesti vormiks on “uue meelelisuse”
kuid see ei andnud tulemusi. Oli ka neid, kes riskisid juutide varjamisega. See ei välistanud aga eestlaste poolt esitatud pealekaebusi, mida kasutati ära isiklike konfliktide klaarimiseks. Sellistel puhkudel oli ohvri rahvus pigem kättemaksu vahendiks, mitte aga põhjuseks. Väljaspoolt Eestit toodud ja laagritesse paigutatud juutidega oli eestlastel väga vähe kokkupuuteid. Saksa võimude ametlik represseeriv suhtumine juutidesse oli teada ja vangidega kontakti astumine ning abistamine oli rangelt karistatav. Selles olukorras pidanuks võhivõõraste juutide abistamiseks olema veelgi vähem motiive. Sellele vaatamata on ellujäänud kirjeldanud olukordi, kus neile täiesti võõrad kohalikud elanikud neid keeldudele vaatamata abistasid. See ei toimunud aga organiseeritult, vaid konkreetse isiku omaalgatusel.
annaabi.ee 
