Peamised ressursid sõjatööstusele. Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus. Teaduses ja kultuuris jäädi maha. Stalini surm ja võimuvõitlus NSV Liidus Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Valmistus ette Beriast vabanemiseks ning juutide represseerimiseks. 5. märts 1953 suri Stalin ootamatult. Tühistati paljud tema viimased korraldused. Suurim võim läks Beria kätte. Ta nägi, et NSV Liit vajas kiirelt moderniseerimist. Beria alustas uuendusi. Üritati rahvusvahelisi pingeid läänega vähendada, piirata julgeolekuomavoli, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Kujunes vandenõu, mille tulemusel Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ning lasti sama aasta detsembris maha
GULAG- vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks. Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas: Punaarmee okupeeris riike. NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi. Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused. Korraldati valimised. Natsionaliseeriti kogu tööstus ja põllumajandus kollektiviseeriti. Likvideeriti iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Arstide süüasi- Stalini ettekääne juutide represseerimiseks. Juutide soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises. Lavrenti Beria muudatused: Vabastati suur hulk vangistatuid. Piirati julgeolekuorganite omavoli. Alustati suhete parandamist teiste riikidega. Kesk- ja ida-Euroopas seati võimule rahvale sobivamad liidrid. Liiduvabariikidele anti rohkem õigusi. Liiduvabariikide juhid pidid õppima kohalikku keelt.
valitsusele. 8 5. Kokkuvõte See vägivaldne võimu haaramine lõi aluse autoritaarsele Eestile, mis kestis kuni Nõukoguse okupatsioonini. Kuid selline olukord sai tekkida ainult tänu uue põhiseaduse vastuvõtmisele, mis andis riigipeale sellise võimu. Muidugi on ka poeetiline vapside saatus, kes võitlesid nii tuliselt oma uue konstitutsiooni eest, et lõpuks seda kasutataks just nende represseerimiseks ja hävitamiseks. Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed tol ajal, kuid demokraatia kustumine toimus samuti mujal Euroopas. Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9 Kasutatud kirjandus Velliste, A. (2007). Alasi ja haamri vahel Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Vahtre, S, Pajur, A, Tannberg, T. (2005)
Õigupoolest saamegi ju inimkonnast kui tervikust rääkida alles nüüd, kus on loodud selle objektiivne ühisosa potentsiaal kõiki sildu põletavaks (ja taasühendavaks :s) reterritalisatsiooniks. Tuumaenergiast sai üleilmastumise peamiseid allikaid nii oma negatiivse kui positiivse kuvandi läbi. Negatiiv avaldus peamiselt memeetiliselt, luues külma sõja mõlemale osapoolele vajaliku ideoloogilise baasi suurte narratiivide konstrueerimiseks anarhistlike ilmingute represseerimiseks ja ühiskondlike ressursside mobiliseerimiseks läbi hirmu tuumasõja ees ning tõstes samas ka rahvusvahelise rahu- ja looduskaitseliikumise mõjuvõimu. Samuti lõi MAD (Mutually Assured Destruction ehk Vastastikku Kindlustatud Häving) antagonistlike blokkide omavahelisse opositsiooni teatava kuklasse hingava puhvertsooni, mis suutis lokaalsete konfliktide paisumist III maailmasõjaks mitmel puhul ära hoida. Ülekeev energia suunati positiivi. Purustusjõu
küsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt karistuslik meede ning võib toimuda ainult koos isiku süüdimõistmise ja talle määratud vabadusekaotusliku karistuse täideviimisega. Kõnealust mõjutusvahendit tuleb seetõttu analüüsida ikkagi kui kriminaalsele käitumisele järgnevat sanktsiooni; luua teatavate tunnustega inimeste represseerimiseks teadlikult mingit lisakanalit, kus kehtiksid hoopis teistsugused reeglid kui ühiskonnas üldiselt, ei ole põhjendatud. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast meedet, mille abil tahetakse hakata (vanglas või muus eriasutuses) kinni pidama isikuid pärast seda (sic!), kui nad on oma karistuse täielikult ära kandnud. Sisuliselt väidetakse eelnõus, et on olemas isikud, kes on ohtlikumad kui nende poolt toimepandud kuriteod
Kassatsiooni korras tõendeid uuesti üle ei hinnata, vaid vaadatakse, kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti ka kohaldanud ning kas on järgitud protseduurireegleid. 88. Erakorralise kohtu keeld PS keelab erakorraliste kohtute moodustamise. Selle sätte võtmine PS-sse on seletatav ajaloolise mäluga. Erakorralised kohtud (nt „troikad”) olid NSV Liidus loodud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja teisitimõtlejate represseerimiseks. Neis kohtutes puudusid minimaalsed protsessuaalsed tagatised ja kohtunike sõltumatus. Keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada PS- ga õigusriigi põhimõtete järgimine. 89. Mis on erikohus? Neid kohtuid võib luua seadusega mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks
Esialgu olid valitsuse piirangud suunatud vabadussõjalaste vastu, kui see oli likvideeritud, siis hakati seda teiste opositsonääride vastu. Sisekaitseülemale ja sõjavägede ülemjuhatajale (Einpalu ja Laidoner) - õigus neil pidada kinni kõiki inimesi, kes ohustavad riigi korda ja ühiskondlikku julgeolukut. 3 mehhanismi: töölaager, luba suunduda välismaale (sundpagendus), võimalik piirata nende liikumisvabadust. Tegelikult töölaagrisse saatmist poliitiliste teisitimõtlejate represseerimiseks ei kasutatud. Väljasaatmine - sedagi kasutati õige napilt, tuntud tegelastest ainult ühel juhul - advokaat Oskar Rütli. Kõige laialdasemalt kasutati liikumisvabaduse piiramist - inimene saadeti tema senisest elukohast sunniviisiliselt välja, nt 7 vabadussõjalast toetanud ärimeest saadeti Kihnu saarele. Inimesel piirati liikumisvabadus - lubati elada ainult kodulinnas või -vallas, lahkumiseks pidi taotlema eriluba - seda kasutati üsna palju
annaabi.ee 
