Vastutust ei julge samuti keegi oma õlgadele võtta. Poliitikas peaks tegema suuri muudatusi, kuid alustada tuleks asjaosaliste mõttemaailmast. Neile tuleks eelkõige sisendada moraalitunnet ja siirust, siis suudaks ka rahvas neid tõsisemalt võtta. Hiljuti esines Toompeal juhtum, kus ajakirjanik helistas poliitikule, soovides teha intervjuud. Avaliku elu tegelane kinnitas, et ta ei viibi hetkel Riigikogu hoones, kuid viie minuti pärast sattus asutuse koridoris reporteriga kokku. Kuidas saab rahvas usaldada poliitikuid, kui nad valetavad juba sääraseid pisiasju? Iga vale toob lõppude-lõpuks vaid kahju ning sellest peaksid eriti hoiduma tähtsad isikud riigielus. Hea riigijuht hoolib rahvast, tunneb huvi nende üldise käekäigu üle ning proovib olukorda parandada. Kuningas Oidipus kutsus katku ajal oma rahva kokku, arutles nendega ja soovis leida parima lahenduse. Eesti poliitikud ei huvitu nii suurel määral tavainimeste heaolust
siin tuleb silmas pidada kolme põhimõtet: • Üldtuntud firmad jne saab esitada ainult nimega. • Vähemtuntud firmad tuleb esitada nende tegevusalaga, toodete kaudu. • Ehitused, mis pole üldtuntud, tuleks identifitseerida asukohaga või kasutusega. Identifitseerimise põhimõtted Allika suhted sündmusega võivad olla erinevad. Üks suhe oli see, kui lähedal sündmusele oldi. Teine suhe on selline, kuidas allikad on sündmuse-reporteriga seotud. Selle saame jagada nelja paari: • Püsiallikad ja ajutised, ühekordsed allikad. • Sündmusest sõltumatud allikad ja sündmusega seotud allikad. • Kõrge staatusega allikad ja tavalised inimesed. • Ametlikud ja mitteametlikud allikad. Püsiallikad on väärtuslikumad kui ühekordsed allikad. Sõltmatud allikad on väärtuslikumad kui asjaga seotud allikas. Staatusega allikad on väärtuslikumad kui tavalised inimesed.
eelistab. Kui mitte, siis saatke ka edaspidi väljaprinditud "püsikoopiaid". Netikett Ärge saatke meediale manusega e-posti. Pressiteade peaks paiknema meilitekstis, mitte lisatud Wordi- dokumendis. Põhjuseks on see, et sel viisil antakse edasi paljusid viiruseid ja meediaagentuurid blokeerivad kõik manused. Sama kehtib elektrooniliselt saadetud fotode kohta. Te ei peaks meili saates fotot lisama, välja arvatud juhul, kui olete selles reporteriga eraldi kokku leppinud. Meedia paneb pahaks, kui nende süsteem muutub suurt faili alla laadides aeglaseks, kuna nad pole seda faili teilt palunud. Paljud meediaagentuurid blokeerivad suured failid nagunii. Parim viis fotode elektrooniliseks edastamiseks on lisada oma elektroonilises pressiteates viide: "Fotosid saab alla laadida aadressil..." ja otselink veebiküljele, kuhu te olete "riputanud" kõrge lahutusvõimega koopiad fotodest. Meediaanalüüs
Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi. Küsimuste koostamine - Kui ülesanne selge ja taustainfo olemas, võib tegelda küsimustega. Selle saab jagada kolmeks: küsimuste väljamõtlemine, rühmitamine ja täpseks sõnastamine. Küsimuste väljamõtlemine - Esimene asi on mõelda välja nii palju küsimusi kui võimalik. Avatud ja suletud küsimused. Suletud küsimus on kas, kes, mis, kus, millal küsimused, millele antakse lühike vastus. Avatud on küsimused, kuidas ja miks ning ka kas, mis annavad
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste
Kontrolli protsess. Iga autor teeb vigu ja iga asi võib olla vale. Kontrollime peaks koosnema neljast etapist: uudise uuesti läbilugemine; faktide äramärkimine; autoriga vestlemine; faktide kontrollimine ja vajadusel parandamine. Allikad. Faktide allikaid võib olla mitu. Osa fakte pärineb reporterilt endalt, kes on käinud sündmusel kohal(küsida reporterilt). Osa fakte on teiste inimeste intervjuudest, mida saab kontrollida koos reporteriga. Osa fakte pärineb kirjalikest allikatest, mida saab kontrollida toimetaja üksi ning selleks kasutama üldteatmeteoseid, erivaldkondade teatmikud, atlased, eksperdid, väljalõigete kogud jne. Toimetaja ei saa piirduda ainult ühe allika abil kontrollimisega. Kahtlaseid detaile tuleks kontrollida mitmest allikast. Alati kontrollimist vajad faktid. Osa faktitüüpi esineb enamus uudistes ja nende kontrollimine peaks olema rutiinne
arvutisse. Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused
2. Millist meediat tarbid? 3. Mida igapäevaselt jälgid? 4. Millist meediat sõbrad tarbivad? 5. Millist infot usud? 6. Kas mõned allikad on usaldusväärsed? 7. Mida arvad Elu24st? 8. Mis arvad Facebookist? 9. Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Kokkuvõttes suht hea intervjuu. Polnud suuri puudusi. Talle meeldisid usaldusväärsed meediakanalid, ei olnud suur sõber nt. Reporteriga. Tee pinginaabriga sarnane intervjuu. Küsimusi võid natuke muuta/kohandada. Intervjueerimise ajal tee märkmeid. 1. Intervjuu Eneliga Milline meedia huvitab? Usutav, aus, saan infot välismaailma kohta, mitte-kallutatud Millist meediat tarbid? Internetipõhist (Delfit, Postimeest) Mida igapäevaselt jälgid? Delfit Millist meediat sõbrad tarbivad? Internetipõhist ja televisiooni
annaabi.ee 
