· Coleman Hawkins- tenorsaksofonist · Paul Whiteman- tantsuorkestri juht · Eddie Lang- kitarrist Duke Ellington · 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja · arranzeeringud panid aluse suurte svingorkestrite repertuaarile · Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega Chicago jazz · https://www.youtube.com/watch?v=y_NJzXY7S8o · https://www.youtube.com/watch?v=faOvAO4SRY8 · https://www.youtube.com/watch?v=KbrtlkUzoak Kasutatud kirjandus · http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/jazzmuusika.pd f · ,,Muusikaõpik 9.klass" Aive Skuin, Karolina Sepp Aitäh kuulamast!
Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H. Ibsen "Nora", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Sudermann "Kodu", lavastaja K. Jungholz 1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz
1940 -1941 nõukaokupatsiooni ajal võetakse Kalmet maha nii Kultuurkapitali sihtkapitali juhi kohalt, kui ka Draamateatri juhi kohalt, jäi näitejuhiks. Pärast Sunne enesetappu saab Kalmet Draamateatri noorsooteatri juhiks. Hiljem, kui Mürk saab Natsionaliseeritud Draamateatri direktoriks, Kalmet kunstiliseks juhiks - Nõukaajal tuli teatrite kaksikjuhtimine.) Just ostetud päris oma maja pidi Draamateater jagama Balti Mere Laevastiku Teatriga. Nõuti üleminekut nõukogude repertuaarile, aga Eesti Draamateatril tuli mängida vaid üht uut nõukogude tükki - Bulgakovi “Uus maja”, kuid seegi võeti repertuaarist maha kuna publik reageeris aplausidega mittevastuvõetavatel kohtadel (ehk kontrarevolutsiooniliselt). Suursündmuseks kujunes aga Kalmeti lavastatud Maksim Gorki “Põhjas”. Kriitika kiitis lavastust taevani. Reet Neimar (teatriloolane) on muuhulgas valinud selle etenduse sajandi saja olulisema sõnalavastuse hulka. Olgugi, et Kalmet käitus
vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz)
arenenud nagu mujal Euroopas; eriti selle poolest, et kogu repertuaari lavastamisel tuginesid teatrid üpris vähestele fundusdekoratsioonidele. Vene teatripublik oli haaratud kergetest komöödiatest, muusikalistest etendustest ja meelierutavatest melodraamadest nagu publik kustahes Euroopas ja et niisugused näidendid moodustasid repertuaari põhiosa. 15) Teatri areng ja erinevad teatrimudelid Inglismaal repertuaariteater, kindlale repertuaarile orienteeritud teatrimudel (Gaiety Theatre Manchesteris, liikus edasi: Glasgow, Liverpool, Birmingham mõne aastaga sai tuntuks kogu Suurbritannias. See oli preili Hornimani teene). Repertuaariteatri kõrval samaväärne nähtus Independent Theatre'i otsene järglane Stage Society. Inglismaa modernism, teatrimudelid olid teistelt riikidelt üle võetud. Kultuurielu mõjutatud Iirimaast. 19. sajandi lõpus Iirimaal rahvuslik ärkamisaeg. Kui London kehastas
järgnevad ka otsesed repressioonid. Eesmärk oli saavutada kirjanduses parteiline puhtus. Otsuse mõju oli selgelt olemas. Otsuse järgselt Eestit vaadates kirjanduspilt selgelt muutub. Peaaegu samaaegselt kirjanduse suukorvistamisega võeti ette teater ◦ 1946 aug võeti vastu otsus draamateatrite repertuaarist. Pandi süüks seda, et väga palju pööravad tähelepanu vanale, klassikalisele repertuaarile, jättes kõrvale kaasaja teemad, ei võitle kommunismi eest. Sama lähenemine kanti üle ka kino valdkondi, kus pandi ka süüks, et igapäevase sotsialismi üles ehitamisega ei tegeleta. Ka ideetu filmikunst mõisteti hukka. Nt kriitika alla langes Sergei Gerassimovi film Ivan Groznõist- oli teine osa, varem oli esimese osa välja andnud, oli Stalinile väga
reerida. Tema arranžeeringute tasemest annavad tunnistust mõned säilinud seaded, millest näiteks kõnesolevas kavas 1., 4. ja 9. numbrit esitas V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 323) 176 sõjajärgsetel aastatel korduvalt Eesti Raadio džässorkester ning neid on hiljemgi mängitud nii telesaadetes kui kontserdilaval. Klaveriduo Veebel-Paalse on küll kavas mainitud (nr 7), kuid pole ainsatki vihjet nende repertuaarile. Pisut aimu sellest võib saada K. Paalse mälestustest: “Võtsime inglise nootidest tantsumuusikat /.../. Spetsiaalseid seadeid meil ei olnud, kombineerisime üheskoos ise” (Ojakäär 2000: 319). Seega, tõenäoliselt suurel määral improvisatsioon. Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see “päris” džäss ja selles suhtes ei kannata võrdlus Benny Goodmani kontserdiga Carnegie Hall´is muidugi kriitikat
annaabi.ee 
