Jäätmeid saab vaid ühel viisil vähendada ja see oleks, et me ei tooda üle ja ennem mõtleme, kas meil on seda tooted vaja toota, aga materjaalsed jäätmed ei ole nii ohtlikud, kui on tuuma ja keemilised jäätmed, mida jääb väga palju üle. Jäätmede probleem on üha aktuaalsem teema maailmas, kuna India ookianis tiirleb mööda golfi oovusi suured prügi saared, mis kahjustavad ökosüsteemi. Näiteks on ka Läänemeri, mis on peaaegu välja surnud, kuna me reostame seda väga palju ja ökosüsteem on kahjusttunud ja uusi liike peale tule. Selle taga on ka jäätmed mis jäävad tehastest üle. Jäätmeid on maailmas palju ja neid on järsult väga raske hävitada, kuna see rikuks meie atmosfaari.Tuleks vähendada tootmist ja tarbimis harjumisi. Kõik on inimestes ise kinni.
umbrohud suuri alasid, on lihtsalt vale Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus Thuringiensis", mis toodab BT- toksiini ehk mürkainet See mürkaine on põhimõtteliselt pestitsiid, mis on kõrgelt mürgine inimestele ja loomadele Lõpuks peale pikkasid uurimusi leiti, et seda ainet leidub rasedate naiste ja nende loodete veres See seletab "teistsuguste" laste sünni kasvu TÄNAN VAATAMAST!
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule:
Sündivuse suurenemist saab veel ära hoida ka teadvustades inimestele, et seksimine põhjustab suguhaigusi mis on väga kohutavad ja koledad . Ja kui inimesi hakkab väheks jääma siis paavst räägib neile, et nad rohkem sugu teeksid . 1 Veel üks globaalprobleem on keskkonnaprobleem . Meie probleem praegu on see, et me kasutame kõik oma maavarad ära ja reostame nendega meie planeeti . Inimesed üle terve maailma sõidavad autodega, ostavad asju pakendeis, loobivad prahti maha jne. Planeedi reostumise ärahoidmiseks saan mina: Rooma Paavst teha palju . Ma saaksin rääkida inimestele, et nende praegused eluviisid viivad nad hukka ja hävitavad täielikult meie planeedi . Just tänu sellele, et mina, Rooma Paavst olen väga mõjuvõimas tähendab seda, et just minul on mõjuvõimu ja just mind kuulavad ja järgivad väga paljud.
ESSE Kliimamuutus. Milline on Eesti tulevik? Kõik meist teab, et meie loodus on väga reostatud. Aga me täpselt ei tea miks? Mis või kes on meie reostaja? Sellele küsimusele me võime vastada nii, et kõik me oleme reostajad. Seda ei saa vältida. Iga päev me reostame meie loodust. Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik
meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, mõistlikult ja heaperemehelikult. Samuti peame kaitsma loodust sellepärast, et kui loobime prügi maha, võivad selle sisse süüa loomad ning seetõttu hukkuda. Looduse kaitsemine on seotud ka liikide kaitsmisega, et need ei häviks. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, siis kannataks ka toiduahel. Loodusest saame nii meie, inimesed, kui ka teised organismid absoluutselt
just inimeste nägemine ja märkamine on olulised siis, kui on vaja aidata lähedasi, võõraid või endast nõrgemaid inimesi. Samuti peaksime astuma välja ka ebaõigluse ja vägivalla eest, sest kodanik aitab hädasolijaid. Miks me viskame prügi maha? Süütu kommipaber või plastpudel laguneb seal maas tegelikult veel aastaid. Selle asemel, et jõuda järgmise prügikastini viskame me prügi aga maha. Miks me reostame vett? Miks me langetame nii palju metsa? Miks? Hea kodanikuna peaksime me hoidma loodust ning mõtlema ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele, kes ei taha elada reostatud ja inetus looduskeskkonnas. Enne mõtle, seejärel alles tegutse. ,,Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd." Niimoodi on öelnud kirjanik Andrus Kivirähk oma raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu." See tsitaat viib meid aga
Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada. Me ammutame maakerast kõike, mida saab ära kasutada ja tarbime selgelt rohkem kui maakera suudab taastoota. Näiteks naftavarusid hinnatakse olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja jahime loomi, reostame vett ja keskkonda. See on totaalne maakera ekspluateerimine kõikidel tasanditel, kuid kas inimene teadvustab seda endale? Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus. ,,Inimene on inimesele hunt" - nii ütles inglise filosoof Thomas Hobbes. Tal oli mõneti õigus ja ometi ütles ta seda ammu enne I ja II maailmasõda. Vaid inimene võib olla nii sõge, et luua sellist hirmu ja terrorit, purustada nõnda palju ja tappa
tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem, kui see oli 10 aastat tagasi. Me lihtsalt ei leia oma päevaplaanide juures aega sõita kuhugi kontorisse ainult sellepärast, et maksta ära oma telefoniarved. Sellest lähtuvalt on paljud firmad otsustanud lõpetada paberarvete saatmise postkastidesse, viimane on minuarust väga tore, sest see hoiab meie loodust, mida me igapäevaste toimingute juures niigi liiga palju reostame. Arvete saatmise lõpetamise juures on ka halvad küljed, sest paljud inimesed ei kasuta arvuteid. Siinkohal pean eelkõige silmas eakamaid inimesi. Pean tõdema, et pensionärid ei kasuta arvuteid mitte ainult selletõttu, et nad ei oska, vaid väga tihti on põhjus põhimõttes. Olen oma kõrvaga kuulnud kui kuuekümne aastane mees ütles, et on eluaeg ilma selle ,,kastita" hakkama saanud ja saab ka edaspidi. Muidugi nagu alati leidub ka siin erandeid.
Seega me peame loodust kaitsma kasvõi selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Muidugi ei tähenda puutumatu loodus üksnes prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast vett ja õhku. Võiksime rääkida isegi mürareostusest, milleta samuti oleksid inimesed märksa tervemad ja rahulikumad. Loodusesse paisatud mürkained tekitavad inimestele uusi haigusi, ka selliseid, mida meditsiin veel ei tunne ega ravidagi ei oska. Ja mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Ka traditsiooniliste bioloogiliste jäätmete puhul võib tekkida uusi baktereid ja viirusi. Kui seesuguseid nakkustekitajad on rohkem kui kaitsekehi, jääb inimese immuunsüsteem nõrgaks ega suuda haigustele vastu seista. Me peame austama loodust kui tervikut. Pole erilist mõtet kaitsta näiteks veekogu, kui selle ääres on suur keemiatehas, kus ei kasutata puhastusseadmeid. Isegi kui reoaineid ei juhita otse
sadade ja isegi kümnete aastate jooksul, mis ei võimalda looduse kohanemist. Õhk on kokkusurutav. Kui õhul seda omadust ei oleks, siis ei suudaks me sammugi edasi liikuda. Samas peame aga arvestama ka õhu takistava omadusega. Seda nimetatakse õhutakistuseks. Näiteks autodel katsetatakse tuuletunnelis, kui suur on auto õhutakistus. Mida suurem see on, seda rohkem energiat peame kulutama, et autot õhus edasi suruda. Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema
Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks. Niisiis: kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega. Üha enam juurdub arusaam, et lõppkokkuvõttes pole olemas "mahedamat" ja keskkonnasäästlikumat põllumajandust kui geenitehnoloogiline. Kardetud on ka Bt pikaajalise looduses akumuleerumise tagajärgi. Tegelikult on Bt-valk küllalt ebastabiilne ja tema kuhjumine mis tahes süsteemis ei ole reaalne. Samuti ei ole suudetud tõestada GM-taimede kahjulikku mõju mulla mikrofloorale, mida on eriti aktiivselt uuritud B-taimede puhul
annaabi.ee 
