Renessanssi jaguneb 3 perioodi:eelrenessanss,vararenessanss, kõrgrenessanss.renessanssliku maailmavaate aluseks oli humanism.humanismi ajal hinnati tarkust,isu,julgust,jms. Humanistide ideaaliks oli ükskõik kes,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Rüütlimoraal ja renessansiinimesed olid erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles
Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Arhitektuur Kõige tugevam antiikkunsti mõju avaldus arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivste vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid domineerima horisontaaljooned
Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/
erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. Andrea Mantegna maalidelt õhkub kõle meeleolu. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Populaarseks muutus monumentaalskulptuur. Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata
ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. profiilis. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna
valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega
Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna
tabavamalt? Oma eesmärgi saavutamiseks toimiti vahendedi valimata. Poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli: ,,Eesmärk pühitseeb abinõu." 6. Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Taavet. tema võit Koljati üle näitas inimese arukust mitte rüütellikust. 7. Milleks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Kirikuga ei mindud tülli kuna ühelt poolt olid tollased paavstid tüüpilised renessansiinimesed. Teisalt oli sügavalt usklike inimesi ka renessansi ajal. 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma "taga" on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. Kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga. Reeglites peitub tõde ja ilu. Kunstis pole oluline looduse jäljendamine, vaid kaunite teoste loomine reeglite järgi. Toetusid Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi?
1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus Antiikaja paganluse kohatine matkimine ei tähendanud enamasti siiski konfliktiminekut katoliku kirikuga. Ühelt poolt olid mitmed selleaegsed paavstid ise tüüpilised renessansiinimesed ja kirik oli tihti üpris leplik ilmalikkuse avalduste suhtes. 1.9. Renessansi periodiseering 5 Kunstiajalooalases kirjanduses on levinud itaalia renessansi periodiseering itaaliakeelsete sajanditähistustega: Trecento e. eelrenessanss, Quattrocento e. vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze
eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad
annaabi.ee 
