m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid
Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 6 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv,
kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre,
1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%)
tõmbunud, et oodata paremaid tingimusi. Siit võis järeldada, et muld on liialt tihestunud. Seda parasniisket põllumaad on kasutatud juba üle 20 aasta, millest pool minimeeritud harimise näol. Joonis 3. Põllumaa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punased jooned - kaugused 7 5. Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil
Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5% Maade maksustamine ja hindamine
Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h
2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas – soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni)
annaabi.ee 
