Minu arvates on suurimad maakasutuslikud kitsaskohad suured välja arendamata pargid, mida kasutatakse vähe. Samuti ka Riia tänav kui barjäär ning kesklinna järsk piir, millest teisele poole jääb jalakäijatele ebamugav ja kitsas ruum ning paneelmajad. Kandi tugevustena näen vanalinna tugevat identiteeti ka kodukandina, kultuuriasutuste asupaigana ning ka pidutsemispaigana. Lähiaastatel võib probleemiks saada siiski inimeste ja äride väljakolimine kesklinnast kõrgete rendipindade ning linna äärde tekkinud suurte ostukeskuste tõttu. Kolm omadussõna, mis kirjeldavad minu kodukanti on: roheline, ajalooline ja moderne. 2.4. Võimalik tulevik Tartu kesklinna tuleviku maakasutust kirjeldab Tartu kesklinna üldplaneering (Koppel 2010), mis hetkel on koostamisel. Selle järgi tihendatakse vanalinna hoonetega, kuid säilitatakse ka rohelisi alasid. Näiteks on planeeritud hoonestada Küütri tänava äärsed tühjad platsid kortermajadega
maarendihinna vahet. Rendivahe koosneb: 1.kinnisvara väärtusest; 2.kinnisvara müügihinnast; 3.maa-ala üldrendist ja 4.potensiaalsest maa-ala üldrendist. Rendivahe on eriti suur keskuspiirkonna ümber, kus maarendi hind on alanenud taandarengu tõttu, mis omakorda tuleneb sellest, et aja jooksu elamute olukord halveneb, sellest põhjustatuna jälle kinnisvara omanikud rändavad välja ning see tekitab rendipindade suure kasvu. Majaomanikud ei huvitu remondist, mis suurendab taandarengut ja kinnisvarahindade langust veelgi, mis omakorda viib selleni, et ei olda enam huvitatud piirkonda investeerimisest ning linnaosa taandareneb veelgi, kuni isegi osalise mahajäetuseni. Alates 1970. aastatest on sellised mahajäänud piirkondi hakatud uuendama-eesmärgiga saavutada potentsiaalne maarendi hind. Arendajatel on tulus kokku osta odavalt, allakäinud
see liigitatakse müügiks hoitava põhivarana. Müügiks hoitav põhivara kajastatakse kontserni aruandes ,,Varude" koosseisus ,,Muude varudena". Kontserni ettevõtted kasutavad alljärgnevaid kasulikke eluigasid: Ehitised: Tööstusehitised 1250 aastat Laohooned 2050 aastat Rendipinnad 2050 aastat Haldusruumid 2050 aastat Rendipindade parendused 410 aastat Masinad ja seadmed: Bürooseadmed 34 aastat Häiresüsteemid 57 aastat Arvutustehnika 35 aastat Sõidukid 410 aastat Muud seadmed 34 aastat Muu materiaalne põhivara 420 aastat 17 Maad ei amortiseerita. Varaobjekti lõppväärtus, kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetod vaadatakse üle ning
Algus kell 10.00, lõpp kell 12.30 Juhatas Helika Ude Protokollis Ivo Masing Võtsid osa: Helika Ude, Ivo Masing, Sulev Märss PÄEVAKORRA TEEMAD: 1. Kohvikuruumide ülevõtmine ja kapitaalremont 2. Meeskonna loomine 3. Rahaliste vahendite leidmine 4. Projektimeeskonna tööülesanded Teema 1. Kohvikuruumide ülevõtmine ja remont Arutleti: Ruumide ülevõtmisel vajalik üle vaadata kõik renti võetavad ruumid ja inventar. Allkirjastada rendipindade vastuvõtu leping. Otsustati: Ruumide ülevõtmise ja allkirjastamisega tegeleb juhataja e projektijuht Helika Ude. Teema 2. Meeskonna loomine Arutleti: Kohviku remondiks vajatakse töötajaid, kes tegelevad ettevalmistustöödega remonditavates ruumides ja pindadel. Teostavad remonditööd ja sellele järgnevad tööd. Vajadus järgmistele inimressursile on: 1) Kokk- teenindaja (erialaste teadmistega) 2) Kokaabi- koristaja (osaliste erialaste teadmistega)
aastal hakkas tegutsema majas Ülikooli Klubi. Seitsmekümnendate lõpus oli majas tulekahju, mis andis Klubi direktori sõnul hea võimaluse põhjaliku remondi tegemiseks. Peale pikkasid vaidlusi Ülikooli Klubiga anti maja siiski korporatsioon Rotalia käsutusse, kes tegid majas põhjalikud remondi- ja ümberehitustööd. Hoones on toimunud ka juurdeehitustööd, mille käigus pikendati hoonet ja lisati mõlemale küljele juurdeehitised wc-de ja rendipindade tarbeks.20 Hoone arhitekt Reinhold L.E. Guelke on maja kohta öelnud: ,,Maja asukoht on suurepärane. Ta asus kõrgendikul, peafassaadiga ida poole, madalamas asuva Emajõe oru suunas, sadakond meetrit Riia maanteest ning postijaama väljakust, nii ei jäänud koht liiklusraamistikust eemale. Hoone oli püstitatud klassikalises stiilipuhtuses, kusjuures esileulatuva keskosa ees ülemisel korral, otse peasissekäigu kohal moodustus väike rõdu, mis toetus kahele sambale
Keskuskohtade teooria (Christaller) Tööstusettevõtete paigutus regioonis - tööstusmaastik (Lösch) Linnarendipindade teooria- (Alonso) Johann H. von Thünen (1783-1850) – Maakasutuse teooria (1826) võttis vaatluse alla põllumajanduse. Peale looduslike tegurite määravad transpordikulud põllumajandusliku tootmise tüübi ja intensiivsuse. Tuumikuks linn, siis järgneb piimandus ja selleks oluline/vajalik, siis viljapõllud, rohealad ja waste. Linna rendipindade erinevus (William Alonso) Saab rakendada globaalse juurdepääsupunktide (lennuväljade) suhtes; võrdle Heatrow ja Ülemiste rente. Linna südames on poed, ärialad. Neile järgneb tehaste vöönd ja siis elanike kodude vöönd. Weberi ettevõtete auskoha teooria: Ettevõtted paiknevad nii, et nende kulutused oleks minimaalsed. Christalleri keskuskohtade teooria: Keskuskohtade teooria püüab näidata, kuidas asulad paiknevad teineteise suhtes, kui suure
lihtne, kuid segmentide lõikes tuleb neid sageli tuletada. Sageli kasutab ettevõte kombinatsiooni veoteenuste sisseostmisest ja oma veovahendi opereerimisest (näiteks rahvusvaheline transport ostetakse veoteenusena sisse, kohalik jaotusvedu teostatakse oma veovahenditega). 2. Laokulud (warehousing costs). Neid võib jagada kaheks: a) Kaupade liikamisega seotud kulud (throughput costs) Ettevõtte oma ladude või rendipindade puhul on need peamiselt astmeliselt muutuvad püsikulud, mis otseselt ei seondu laos hoiustatavate kaubakoguste suurusega (laotöötajate tööjõukulu, amortisatsioon või rent, sisseseade ja käsitlustehnika amortisatsioon või rent ja hooldus, kommunaalkulud: valgustus, küte, side, valve, lumekoristus jne.) Oma varade kasutamise puhul on mõttekas arvestada ka oma varadesse seotud kapitali alternatiivkulu (vt. kapitali hind väärtuse lisamise peatükis). Vähestes
annaabi.ee 
