teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida. Hakati abistama ohtu sattunud riike ja rahvaid Marshalli plaaniga. VLO (1955) NSVL poolt loodud sotsialismileeri sõjaline blokk, mille ülesandeks oli sotsialismileeris tekkivate kriiside mahasurumine (Ungari, Praha). Liikmesriikide armeed olid liidetud ühtsesse süsteemi, mis ei lubanud iseseisvalt tegutseda kuid Moskva võis neid oma huvides kasutada. Loodi vastukaaluks Lääne-Saksamaa relvastamisele. ÜRO (1945) asutati Altandi Harta põhimõtetel ja Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooniga liitujate poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Berliini blokaad (1948-1949) pärast II MS jaotati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänetsoonis viidi läbi rahareform (läänemark kasutusele). Ida-Saksamaal (Berliiniga Saksa osa) ei
suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all. Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n
teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste suurriikidega võrdseid õigusi. 1933. aastal astusid Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastamisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimsaid sõjaväge. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid,mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati
Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand NSV Liit. Pariisi kokkulepped 1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele. Põhimõttelise otsuse tegi NATO kiba mõni kuu pärast Korea sõja algust. 1954 okt Sõlmisid NATO tähtsamad liikmesriigid SLV-ga Pariisi kokkulepped mille kohaselt SLV-s kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks NATO kontrolli all võis SLV endale luua 12 diviisi suuruse armee- Bundeswehri. Pariisi kokkulepped jõustusid 1955 a mais.
otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise. Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700 USA sõjanõunikku. 1961 aastast alates hakkasid USA sõjaväelased üha enam vahetult osalema partisanide vastases võitluse operatsioonides, sisside vastu saadeti lennukeid ja eriüksusi L-ja P-Vietnamit lahutava piiri lähedusse loodi surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saatmist P- Vietnamist
polnud võimalik vaenlasele vastupanu osutada. Sekkub ÜRO ning eesotsas USA vägedega minnakse Lõuna-Koreale appi. Põhja-Korea sunnitakse taganema. Pärast Hiina armee sekkumist Põhja-Korea poolele stabiliseerub rinne sõjaeelsel piiril 38. paralleelil. Kuigi sõjategevus lõppeb põhimõtteliselt 1951, toimub nimetatud piiril veel kaks aastat väiksemaid kokkupõrkeid, kuni 1953 sõlmitakse rahu. Korea sõda sundis lääneriike mõtlema Saksamaa Liitvabariigi relvastamisele, sest polnud teada, millised on NSVL-i järgmised sammud. Kuna külma sõja peaküsimuseks oli Saksamaa, siis võis eeldada järgmist kokkupõrget just seal. Oktoobris 1954 sõlmitakse Pariisi kokkulepped, mis jõustuvad 1955. Nende sisu: Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsioonirežiim, st liitlased viisid väed välja ning ta võeti NATO liikmeks. Oli lubatud luua kaheteist deviisi suurune armee Bundeswehr. Vastuseks sellele rajasid NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Varssavi
Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, maavalitsuse ja Maanõukogu liikmete salajane nõupidamine. Kohalikud omavalitsused pidid võimu visalt enda käes hoidma. Tuli intensiivistada bolševike ja uue võimu vastast agitatsiooni. Esmane tähelepanu eestlaste relvastamisele ja organiseerimisele. Eesti väeosadesse saata palgalisi agitaatoreid tegema kom. vastast propagandat. Üle kogu Eesti hakata moodustama sõjasalku, kohalikud + eesti polkude soldatid. Ometi jõudis Maapäev 15. nov. Toompea lossis varem koguneda ja kuulutada ennast kuni Asutava Kogu kokkutulekuni kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased jäid vaid pool tundi hiljaks, et Maapäev laiali ajada. Nii lõpetas Maapäev oma avaliku tegevuse (tegevus katkes 2 aastaks) ja tööd jätkati salaja,
lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist · Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase kurnamine ning sõjategevusest loobuma sundimine · USA saatis vietkongide vastu võitlema oma dessantväelasi, kuid ka nende tegevus ei andnud
annaabi.ee 
