Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek
streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest: - Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. - Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. - Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Tartu liberaalid Tallinna redikaalid Rahvuslikud
kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti tormilisi miitinguid,võeti vastu kärameelseid otsuseid,rüüstati relvakauplusi ja viinapoode.toimus suur rahvakoosolek tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt:sõjaväeüksus avas rahva pihta tule.selle 16.okt.veretöö tulemusena sai surma 94 inimest,haavatuid ja vigastatuid oli üle 200.Nikolai 2 kirjutas alla 17.okt.manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27.nov.1905 tartusse kokku esimene üle- eestimaalise rahvaasemike koosloleku
Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, millega kaasnes ka mõisavara hävitamine ning sagedased kokkupõrked politseiga ja sõjaväega. Väga palju koostati palvekirju, milles nõuti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Eriti tugevaks muutus revolutsiooni mõju siis, kui tervet maailma tabas streik ning tänavad täitusid töölistega. Suleti töökojad, koolid, vabrikud ja ametiasutused. Rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, lauldi revolutsioonilisi laule, tehti rutakaid otsuseid ja peeti tormilisi miitinguid. Nõudmiste toetuseks toimunud suurel rahvakoosolekul avas aga sõjaväeüksus rahva pihta tule ja hukkus 94 inimest, haavata ja vigastada sai aga 200. Suurt kasu tõi Eestile hilinenud 17. Oktoobri manifest, millega lubas Nikolai II anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tänu selle läbikukkumisele loodi Eestis mitmeid poliitilisi organisatsioone.
sulaseid ja taluomanikke külades. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, hävitati mõisavara, kuid esitati ka palvekirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalituse-,kooli-,kiriku- ja maareformi. Oktoobris algas ülevenemaaline streik, mille käigus suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese
jaanuaril. Korraldati streike, peeti miitinguid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, maal hävitati mõisaid. Levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok-
1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1
petitsioone, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Tänavad täitusid streikivate töölistega, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti tormilisi miitinguid, võeti vastu käremeelseid otsuseid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Selle 16. oktoobri veretöö tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile,
annaabi.ee 
