lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 -purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud *maalihked *tsunaami *varingud NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle
Maastike aine- ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid. Inimmõju maastike arengule ja välisilme muutustele. 2. EESTI MAASTIK 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende
Iga aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne. Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja
Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid, sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA
59. Tiheasula rohestruktuuri olemus ja elementide tüübid (millest koosneb) Tiheasula struktuuri olulised osad: Rohestruktuuri elemendid on tiheasula struktuuri olulised osad, mis: 1) moodustavad raamistiku tiheasula ümber; 2) jagavad tiheasula kergemini tajutavateks osadeks; 3) on tihtipeale seotud tiheasula või selle osa ajaloolise järjepidevuse ning identiteedi (oma näo) kandmise ja kujunemisega. Tiheasula raamistik ja tagapõhi: Loodusalad ja mitmesugused reljeefivormid moodustavad sageli raamistiku tiheasula ümber, olles ka üleminekualaks tiheasula ja põllu- ning metsamajanduspiirkonna vahel. Sellised alad on oluliseks koostisosaks tiheasula omanäolise ilme kujunemises. Tiheasula seinad ja ruumid: Tihti jagavad erinevad rohealad tiheasula väiksemateks ja selgemini mõistetavateks üksusteks. Sellisteks haljasteks aladeks võivad olla puude-põõsastega väiksemad künkad,
punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega Topograafilise plaani sisu mõõtkavades 1:500-1:2000 1. Püsimärkidega kindlustatud geodeetilised punktid 2. Hooned 3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised 4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised 5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded 6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid 7. All- ja pealmaatehnovõrgud 3.6 . Peamised kivimitüübid ja nende omadused. 23 Kivim- ühest või mitmest mineraalist koosnev maakoore tahke osa. Esinevad maakoores lasunditena. Kivimi koostis, ehitus, lasumistingimused on seoses neid sünnitanud geoloogiliste protsessidega. Tavaliselt on kivimi koostise ja omaduse seisukohalt määravaks 3-4 mineraali.
Maastike aine- ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid. Inimmõju maastike arengule ja välisilme muutustele. EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel
annaabi.ee 
