Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid
Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardinal Francesco del Montelt eneselt. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud "(1591-1592, Metropolitan Muuseumis, New Yorgis) -- mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile, Francesco Cardinal del Montele. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu.Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast
Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Seejärel töötas Caravaggio Roomas. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud ", mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu. Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas
uuenduspüüded; c) klassikalise idealismi järelõitseng uusplatonismis. [5:11] Üldiseloomustus Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu-ja maailmaseletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Elu, inimese ja maailma nähtuste seletamine toimub alles religiossete ning mütoloogiliste kujutluste taustal. Kõik, mida kas imetleti või kardeti, seisis lahutamatus seoses heade või halbade, inimese suhtes heatahtlike või pahatahtlike haldjate ning jumaluste tahtega ja oli vahetult selle avalduseks. Alles aegamööda hakkas mõtlemine vabanema müütilistest kujutlustest ja enam teadlikumalt otsima seletusi ümbritsevatele nähtustele looduses kui ka inimlikus elus. Niisugune inimliku mõtlemise iseseisvumine on eelduseks filosoofilise mõtlemise sünnile
eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; selles kajastuvad võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde. Paremini sobib "elatud usundi" mõiste, mis võimaldab jälgida religioossust nii, nagu seda praktiseeritakse, kogetakse ja väljendatakse inimeste igapäevaelus. Vernakulaarne usund defineerib religioon kui midagi, mida elatakse: nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad ja praktiseerivad. See ei ole ametlike/institutsionaalsete religiossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni, ega ole vana termini ja kontseptsiooni ,,rahvausund" asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorizanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida
on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek
omavahel tihedas eetilises mõttes.Vabadus liikumisedkannatavad probleemi all, et ei suudeta leida mingit printsiipi uue eetika arendamisele. elamise kunst, võimalus tagada endale autonoomia ja sõltumatus, saada iseenda peremeheks. Sellist liiki eetika põhieesmärk oli esteetilist laadi puhtalt isikliku valiku, mitte uldise käitumise tabamise küsimus.Eetika võib olla väga elujõuliseks eksistentsistruktuuriks iseeneses st sidumata ennast religiossete, legaalsete, sotsiaalsete või universaalsete süsteemidega. Foucault deklareerib, et tõest mina ei ole ja teeb ettepaneku pöörduda enesevaatluse juurest enese kujundamise juurde. Miks ei võiks igaühest kunstiteos saada?See idee on lähtumist leidnud Baudelaire elukäigus ja dändismis üldiselt. Kui modernne keskkond on nii kole ja kõle, siis trotsides keskkonda loodud kunstiteos elu on midagi heroilist. olles samalajal kunstnik , kujundades ennast, ja
annaabi.ee 
