Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel.
• soovitav on peale iga istet juua • soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või kõrvast, sest rektumi ärritus elavdab soole perisaltikat ning kutsub esile roojamist. Selle tagajärjel aga ärritub limaskest. • rahustada ja toetada last • õpeta vanemaid, informeeri tulemustest ja tegvuskavast. • õpeta pereliikmeid käsi pesema, jälgi, abista ja nõusta neid. Õendusabi põhimõtted • Kõhulahtisuse puhul joota peale igat istet • alla 2 a 50-100 ml • 2-10 a 100-200 ml • >10 a soovi järgi
Aspirin Cardio Aspiriin gastroresistentse tabletina Ei põhjusta otsest ärritust maolimaskestale Ei hoia ära süsteemsest toimest tingitud tüsistusi Toime saabumine võib pikeneda 3-4 tunnini Võib väheneda biosaadavus ja efektiivsus 75 mg kaetud aspiriini = 50 mg tavalist aspiriini Kas ravimvorm mõjutab tüsistuste riski? NSAIDid suposiitidena eelistatud neelamishäiretega patsientidel Seedetrakti tüsistuste risk on sama, lisaks lokaalne ärritav toime rektumi limaskestale Intravenoossed/intramuskulaarsed NSAIDid Kiirem toime algus Seedetrakti tüsistuste risk on sama, lisaks süstimisega seotud raskused NSAIDide hepatotoksilisus Doosist sõltuv paratsetamoolil ja aspiriinil Ka teiste NSAIDide kasutamisel võib ilmneda transaminaaside Enamasti juveniilse artriidi, SLE-ga patsientidel Põhineb arvatavasti immunoloogilisel mehhanismil Maksapuudulikkus üksikjuhtudel, seostatakse diklofenaki, sulindaki ja fluribuprofeeniga, sulindaki
Tuleb vältida pealmise käe venitust õlaliigesest. Kõhuli asendit kasutatakse selja- ja turjalõikustel. Pea pööratakse küljele. Trendelenburgi asend leiab kasutamist alakõhu ja väikevaagna operatsioonide korral, kus haige pea on allpool ja jalad veidi ülespoole tõstetud. Kasutatakse ka madala vererõhuga haigetel venoosse naasu parandamiseks. Litotoomia ja günekoloogiline asend: teostatakse günekoloogilisi, uroloogilisi, rektumi piirkonna ja lahkliha operatsioone. Patsient on selili, jalad on tõstetud üles täisnurga all. Intraoperatiivses perioodis tagatakse patsiendi turvalisus ning välditakse tüsistuste teket ning haavainfektsiooni. POSTOPERATIIVNE PERIOOD Postoperatiivne periood algab siis kui patsient viiakse ärkamistuppa, intensiivravi palatisse või osakonna palatisse ning lõpeb siis kui patsient ei vaja enam operatsiooniga seonduvat õendushooldust.
leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral 7 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov võivad lisanduda uriini pidamatus ja kõhukinnisus või -lahtisus (kusepõie ja rektumi ärritus). Diagnoosiks laboratoorsed põletikunäitajad ja KT, UH, röntgen. Enamik kõhuõõne abstsesse nõuavad drenaazi. Väikeste (<2cm) seedetrakti intramuraalsete abstsesside ravi võib piirduda antibiootikumide ja toetava raviga. Suuremate korral näidustatud dreneerimine, mis võib toimuda perkutaanselt või kirurgiliselt. Dreen tuleb eemaldada võimalikult vara pärast kolde lahenemist vältimaks sekundaarset infektsiooni. 9
b. Anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringlihaskiududest. Seesmine ringlihaskiht moodustab sisemise pärakusulguri, mis on autonoomse NS kontrolli all. Temast väljapoole jääb vöötlihaseline välimine sulgur, mis allub tahtele. Mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud seisundis ja sulevad anaalkanali tihedalt. Nad avanevad ainult defekatsiooni puhul. Soole submukooskoes on rohkem lümfaatilist kude, kui teistes seedetrakti osades. Rektumi ja anaalkanali funktsioon Imendumine peensooles imendub vaid natukene vett, seepärast on käärsoolde sattuv toidusegu vedel. Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks. Jämesoole verekapillaridesse imendub vett, mineraalsooli ja ka mõned ravimid. Kaalium ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, sellepärast esinebki tugeva kõhulahtisuse korral kaaliumi vaegus. Jämesooles leidub palju mikroobe, mis sünteesivad K vitamiini ja foolhapet: Escherichia coli,
Defekatsioon üks kord ööpäevas ei ole ilmtingimata vajalik. F II Seedetrakti ravimid 13 201272013 2. Kõigil patsientidel tuleks soovitada korrigeerida dieeti. Tähtis on suurendada kiudainete tarbimist (20...30 g/ööp). Soole obstruktsiooni, hüpotoonilise jämesoole või megakoloni/rektumi korral ei tohi kiud ainete tarbimist suurendada. 3. Kõhukinnisust võib soodustada vedeliku vähene tarbimine. Vajalik vedeliku tarbimise hulk ööpäevas on 2 liitrit. 4. Vaatamata muudatustele dieedis vajavad siiski paljud patsiendid kõhulahtisteid. Olenevalt kõhukin nisuse põhjusest on sobivad erinevad kõhulahtistid:
● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa soole tühjenemisele Roe ● koosneb poolpehmest pruunist massist - värvi annab sterkobiliin (vt hemoglobiini lammutamise skeem) ● kuigi jämesooles toimub rohke vee tagasiimendumine, annab vesti 60-70% rooja massist
ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob. Sigmasoole täitumine põhjustab rektumi täitumise. Sisemine pärasoole sfinkter lõõgastub, samas tõmbub väline tugevamini kokku. Tekib venitustunne. Selline sfinkterite reaktsioon on mööduv, refleks võib edasi lükkuda. Selleks, et defekatsioon saaks toimuda, peab peaaju vastav keskus andma käsu lõõgastada väline sfinkter, siis lõõgastub ka sisemine. Defekatsiooni ajal toimub alaneva kooloni ja sigmasoole tugev propulsiivne kontraktsioon (lõõgastus ees, kontraktsioon järel)
annaabi.ee 
