lähteainete ja kõrvalproduktide eemaldamiseks. Jahutamisel tahkunud jääk filtreeritakse, kuivatatakse õhu käes ja vajadusel kristallitakse ümber etanoolist. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan: KBr + H2SO4 HBr + KHSO4 CH3CH2OH + HBr CH3CH2Br + H2O Tert-aromaatne alkohol: CH3CH2MgBr + + MgBr 2.2 Aparatuuride skeemid Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%
Henry seadus, K- Henry konstant Raoulti Seadus, puhta lahusti rõhk 5 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Osmootse rõhu valem Osmootone rõhk on kui lahustunud osakeste ,,surve". Seotud keemiliste potentsiaalide ja kontsentratsiooni gradientidega, mida kirjeldatakse rõhu kujul. Rektifikatsiooni selgitus Aur, mis on madala keem. temp eraldub esimesena. Osa sellest destilleerub kuid selleks ajaks on ta madalama koostisega. Nii hakkab aurufaasi kogunema kõrgema keem. temperatuuriga aine ja vedelfaasi
looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise produktina. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki tõrv ja asfalt on erinevad asjad. Enamik tänapäeval kasutatavast asfaldist ei ole ammutatud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks. · Destillaatõli- on naftaõli, mis saadakse naftast destillatsiooni või rektifikatsiooni tulemusena. · Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.Gaasiõlide hulka kuuluvad näiteks diislikütus ja petrooleum. · Jääkõli- on nafta destilleerimis- või krakkimisjääk, mille määrimisvõime on oluliselt parem kui destillaatõlidel. · Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva
Benseen 8,90 ml 7,8 g 0,10 mol Limiteeriv Teoreetiline saagis: m = 162,27 g/mol × 0,10 mol = 16,23 g 16,23 g V= 0,862 g/cm 3 = 18,82 ml Saagis kirjanduse alusel: 80% teoreetilisest ehk m = 16,23 g × 0,8 = 13,00 g V = 18,82 ml × 0,8 = 15,06 ml 2.4.Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) Bromoetaani sünteesil ei viinud viimase etapina läbi mitte rektifikatsiooni, vaid lihtdestillatsiooni, et kättesaadavat ainet rohkem oleks. 1,3,5-trietüülbenseeni sünteesil võtsin bromoetaani laborist juurde (20,43 g), kuna enda sünteesitud bromoetaanist jäi väheks. 1,3,5-trietüülbenseeni sünteesi käigus ei tekkinud ekstraheerimisel selgelt eristuvat oranzi orgaanikakihti, kuna jäävett oli väga palju ja ainet vähe. Seega ekstraheerisin diklorometaaniga.
seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist pH rektifikatsiooni kolonnis. 100 000 erinevat kemikaali. reguleerimiseks. Segu kuumutatakse kuni 65-180 C-ni Saadakse: 8. Naftakeemia produktid ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada 1)gaasid 1.Süsi (Carbon black homogeensust
tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni kasutatakse laialdaselt selliste vedeliksegude lahutamiseks, mille komponentidel on erinevad keemistemperatuurid. Rektifikatsiooniprotsess viiakse läbi spetsiaalsetes aparaatides nn rektifikatsioonikolonnides, mis võivad olla erineva konstruktsiooniga ja töötada pidevas või perioodilises reziimis. 3.Ahelreaktsiooni mehhanisim halogeenidega reageerimisel:(valguse toimel) Toimub astmeliselt: CH4+ Cl2---CH3Cl+HCl (klorometaan)
Tänapäeval kasutatakse selleks adsorptsiooni savidel või katalüütlist hüdrogeenimist. Bensiini saagise suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning sobiva koostisega keemiatööstuse tooraine saamiseks kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse. 5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse
toortärpentiin (kt.155-167°C) destillatsioonikolonnist. 11. Puidu hüdrolüüs, produktid Puidus, vanapaberis ja muudes jäätmetes sisalduvat tselluloosi saab hüdrolüüsida suhkruteks ning neid fermenteerida tehniliseks etanooliks (oluline mootorkütus). Tselluloosi hüdrolüüsiks võib kasutada nõrka või kanget väävel-või soolhapet. Tselluloosi konversiooniaste on piirides 50-90%. Saadav alkoholilahus on enne rektifikatsiooni kangusega 2-12%. Suhteliselt kergelt hüdrolüüsub hemitselluloos (glükoosi, galaktoosi, pentooside segu). Esimesed 2 on pärmiga fermenteeritavad (kääritatavad) alkoholiks: (C6H10O5)n + H2O (+Hape)= n C6H12O6 - hüdrolüüs Pärmiseente poolt produtseeritava fermendi sümaasi toimel fermenteerub glükoos etanooliks ja süsihappegaasiks: C6H12O6 = 2C2H5OH + 2CO2 Protsessi jääkideks on molassid (kasutatakse
annaabi.ee 
