transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem;
Laiemas kontekstis on rekreatsioon üks osa pleisure industry-st, mis moodustub vaba aja, mängu ja rekreatsiooni ühisosadest. Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik. Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Dark turism Dark turism on turismivorm, kus reisi sihtkohadel pole oluliseks
ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; b. on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; c
Turism võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik (nt ärireisid), rekreatsioon on alati vabatahtlik. Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik. Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Rekreatsioonikorraldus Eestis
Vilsandi põhjaosas ja Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed. aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted. Tüüpilist liivaranda esineb Saaremaal piiratult, seda on näiteks Järvel, Sõrves, Harilaiul ja mõnel pool mujal. Liivarannad piirnevad sageli metsamaistuga, mille kasutamist rekreatsioonis piirab tihti metsa väike koormustaluvus. Nende metsade järjest suurenev kasutamine nõuab hooldusabinõude tõhustamist ning siin esinevatele probleemidele on juba aastakümneid tähelepanu juhitud. Kaunid ja hästi väljakujunenud eelluidetega liivarannad jäävad ka Saare maakonda kuuluva Ruhnu saare idaossa, kus need piirnevad metsamaistuga. Rannikumaastikud on moodustunud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel ning siinsete
f. Turvas Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele. Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad . g. Muda Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis. Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. Lumikate on paksem
keha koormamata nautida (Yoder, 2006). Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie kui indiviidid või perekonnad või sõpruskonnad peaks olema üsna võimelised kõiki oma ja oma laste ja nende, kes ise enda eest ei suuda hoolitseda, rekreatsioonivajadusi ise rahuldama ilma mingite eriliste vahendite, rajatiste, programmide ja korralduseta. Sellegipoolest on nõudlus inimkäega loodud lisaressursside järele vaba aja veetmisel ja rekreatsioonis praegu suurem kui kunagi varem. (Torkildsen, 1992) 1.2 Puuetega inimesed kui tegevustest ilmajäetud grupp Eesti sotsiaalpoliitika defineerib puude kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millest tingituna inimene võib vajada kõrvalist abi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või eri tingimusi (Masso & Pedastsaar, 2006). Sellest tulenevalt on toimetuleku piirajateks: 1. liikumine 2. nägemine 3
annaabi.ee 
