plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse tänu igas rakus toimuvale DNA-rekombinatsioonile. GM-taime tegemine lõpeb võõr- DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus võime jaguneda ning muutuda ükskõik millist tüüpi taimerakuks. Ristamine, ploidsuse muutmine, hübridiseerimine ja mõned muud võtted, mida
tuumamembraan. Kromosoomid meioosis Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo-loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, s.o geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 16. Isendi karüotüüp, kromosoomide liigitus nende ehituse alusel, diploidsus, haploidsus, genoom, homoloogia. Keharakkudes on kõrgematel organismidel (taimed, loomad) kromosoomiarv diploidne (2n), mis tähendab, et iga kromosoom (kindlaid tunnuseid määrav DNA molekul) on dubleeritud esineb kahes eksemplaris. Suguliselt sigivatel loomadel on sugurakkudes igast homoloogsete
73.Transgeensete loomade saamisviisid - Transgeeni viimine viljastatud munarakku – uute geenidega võõras DNA süstitakse viljastatud munarku tuuma naabrusesse - Transgeeni viimine viljastatud munarakku tüvirakkudega - Tuumkloonimine – munaraku tuumamaterjali asendamine eksogeense diploidse raku tuumaga - Geennokauditud organismid – huvipakkua geeni funktsioon rikutakse, normaale geen asendatakse rikutuga genoomi homoloogsel rekombinatsioonile - Tunnusnokauditud organismid – tulemuseks geeni mitteavaldumine või allareguleerimine 74.Kloonimine - Tõuomaduste parandamiseks - Somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku millest on eelnevalt eemldatud munaraksu olev geneetiline materjal, seejärel jagunema stimuleeritud munarakust arenevad välja isendid kes on geneetiliselt identsed doonoriga
Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi:
16 Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sügoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jälle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine võimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide ümberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel, mille tagajärjel muutuvad ühte kromosoomi aheldunud geenide kombinatsioonid (intrakromosoomne rekombinatsioon). SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub
moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moodustumine vältab kogu elu. Geneetiline konsultatsioon - mingi haiguse tekke tenäosuslik hinnang (mida mjutab genotüüp). 7. Mis on krossingover? Meioosi I profaasi etapid. Krossingover - homoloogiliste kromosoomide piirkondade vastastikune vahetumine (kromatiidid ühenduvad uues jarjekorras), mis viib sidestatud geenide rekombinatsioonile. Leptoneema e. peente niitide staadium - kromosoomide kondensatsiooni algus. Kromomeerid (kromosoomi piirkond) on nähtavad Sugoneema e. ühinevate niitide stadium - tekkivad bivalendid ja tetrad (homoloogilised kromosoomid moodustavad uhist kromosoomset struktuuri). Toimub krossingover. Pahhuneema e. paksude niitide staadium - tütarkromatiidid on nahtavad. Krossingover. Diploneema e. kaksikniitide st. - homoloogiliste kromosoomide voi nende piirkondade vahel
55. Agrobacterium` liigid kui vektorid geenide ülekandel taimedel. Agrobakter- spetsiifilise rõngaskromosoomiga bakter, mis suudab siseneda taimerakku ja «süstida» jupikesi oma DNAst taime DNAsse. Agrobakterid on teinud sellist geenikannet aegade algusest alates, nüüd on teadlased õppinud saatma agrobakteriga taimedesse neile meelepäraseid geene. Geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA tänu igas rakus toimuvale DNA- rekombinatsioonile. Taimerakku võõra DNA viimine laboris käib agrobakteriga (Agrobacterium tumefaciens). Taimed ja see bakter on kasvanud väga-väga kaua aega koos. Ja need bakterid on kogu aeg erinevaid geene ringi vedanud. Bakterid omavahel on võimelised igat moodi geneetilist informatsiooni vahetama Nt. mulla patogeenne bakter Agrobacterium tumefaciens põhineb horisontaalsel geeniülekandel. Nakatab taimi ja põhjustab vähkkasvajaid,
annaabi.ee 
