lepingu osaks. Tuleb uurida, kas on võimalik tingimusi salvestada. Mõte on, et tarbija peab saama tugineda nendele lepingutingimustele, mis kehtisid siis, kui leping sõlmiti. Hiljem peab saama neid vaidluse korral esitada. Tähtis on uurida, kas hüperlink võimaldab salvestada ja hiljem uurida. Hüperlingi sõna üksi ei näita midagi. Elroni puhul saavad lepingu osaks, võimalus salvestada/printida vms. 1. Reisijaveoleping (võlasuhe) VÕS § 824 kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). 1.1. Kas reisijaveoleping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu pileti ostmine pakkumus, kuna oli piisavalt määratletud (TsÜS § 75 järgi tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik pidi mõistma pileti ostmist Elroni kodulehelt pakkumusena), oli
Ühistranspordiks loetakse reisijate vedu Eestis kindlal liini bussi, rongi, reisiparvlaeva või muu ühissõidukiga vastavalt 17 sõiduplaanile, millega on võimalik avalikult tutvuda. Ühistranspordis ei või vedaja keelduda reisijat vedamast, kui reisija taotleb vedu vastavuses tüüptingimustega. Kui reisijat veetakse ühtse reisijaveolepingu alusel erinevate sõidukitega merel, õhus või maal, on tegemist kombineeritud reisijaveolepinguga. 2.7.10. Ekspedeerimisleping Lepingu kohaselt kohustub ekspedeerija korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja kohustub maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub sõiduki ja veotee määramine, vedaja valik, vajalike lepingute sõlmimine ja saatja kahju hüvitamise nõuete tagamine. Ta peab tegutsema saatja huvides ja järgima tema juhiseid ning talle tuleb maksta tasu, kui veos on üle antud vedajale. 2.7.11. Pakettreisileping
vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel lennuliinidel; 5) kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised liinid 9.05.2010 Transport ETV0120 94 47 Võlaõigusseadus (1) · 42 ptk Veoleping, 2. jagu Reisijaveoleping · Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). · Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu.
Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose kohta merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja (veotähtaja) jooksul. Kui veolepingu esemeks on kolimine (kolimisleping), on vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. b) Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Sellele lepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tellimusveoleping e tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult
VEOLEPING 3 Kaubaveolepingu mõiste. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tellimusveoleping. Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist
tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. 178. Kaubaveoleping - kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). 179. Reisijaveo leping - Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu) ellimusveoleping (1) Tellimusveoleping (tsarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu.
väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja peab pakkima saadetise nii, et see kaotsi ei läheks või kahjustada ei saaks. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul. Tähtaja ületamisel tekkinud kahju hüvitab vedaja (k.a kaotsiminek, kahjustamine). Kui veolepingu esemeks on kolimine, on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 179. Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas? Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingu sageli esinevaks eriliigiks on tellimusveoleping. TVL e. tsarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse.