küsimusteta" kohtupidamist. 2.2. CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Alates 15 sajandist tekkisid püüdlused impeeriumi ametkondade algatusel vastukaaluks partikulaarsele õigusseadusandlusele koostada ka unifitseeritud seadustikke mis kehtiksid kogu impeeriumi ulatuses. Selle ajendiks olid mitmed kaebused, kus kirjeldati süütute vastutuselevõtmist ja laialdaselt surmanuhtluse kasutamist. Selle tulemusena võeti 1498 aastal Reichstagi poolt Freiburgis vastu resolutsioon mille sisuks oli tervet impeeriumi katva ühtse kriminaalmenetluse koostamine. Samasiulise resolutsioon koostati ka Reichstagi poolt Augsburgis 1500 aastal. 1507 aastal nägi ilmavalgust normide kogu üldnimetusega Bambergische Halsgerichtordnung, ka Bambergensis, ka Constitutio Criminalis Bambergensis, ka mater Carolinae. Seadustiku autoriks oli CCC autor Johann Freiherr von Schwarzenberg kes koostas selle reformimeelse peapiiskop Georg III nimel
Zentrumsparteisse, ent oli oma parteikaaslastest tunduvalt parempoolsem ja toetas Hindenburgi, peagi astus ta sellest parteist välja. Papeni valitsuse välisministriks sai Konstantin von Neurath ja kaitseministriks Hindenburgi soosik kindral Kurt von Schleicher. Juulis 1932 valiti uus Reichstag ning natsid said juba 37,2% häältest. Seepeale nõudis Hitler endale kantslerikohta. Hindenburg keeldus. Novembris 1932 korraldati taas Reichstagi valimised, natsid said 33% häältest ja von Papen astus tagasi. Uueks kantsleriks nimetati Schleicher, kes üritas enda poole meelitada NSDAP vasaku tiiva juhti Gregor Strasserit, aga tulemusteta. Jaanuaris 1933 jõudsid Hitler, von Papen ja Hindenburg lõpuks kokkuleppele. 30.01.1933 moodustati uus valitsus, kus Hitler oli kantsleriks, von Papen asekantsleriks ja konservatiivide juht Hugenberg majandusministriks. Neurath säilitas välisministri koha. Peale Hitleri kuulus
kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine
Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra. Osavate provokatsioonidega õnnestus tal kindlustada natside võit järgmistel Reichstagi valimistel samal aastal, mis Saksa ajaloos jäid pikaks ajaks viimasteks. Versailles' rahulepinguga määratud reparatsioonide maksmise lõpetamine ja hädaabitööde korraldamine (s. h. Saksamaa katmine moodsate autoteede võrgustikuga), mida saatis rahvusvahelise majandusliku kliima järk-järguline paranemine, tõid Saksamaa kõige hullemast majanduskriisist välja. Versailles' kehtetuks tunnistamine ravis ka sakslaste haavatud rahvuslikku uhkust
valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid peavad neid teenima (slaavlased). · Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised
edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule 6 saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra. Osavate provokatsioonidega õnnestus tal kindlustada natside võit järgmistel Reichstagi valimistel samal aastal, mis Saksa ajaloos jäid pikaks ajaks viimasteks. Versailles' rahulepinguga määratud reparatsioonide maksmise lõpetamine ja hädaabitööde korraldamine (s. h. Saksamaa katmine moodsate autoteede võrgustikuga), mida saatis rahvusvahelise majandusliku kliima järk-järguline paranemine, tõid Saksamaa kõige hullemast majanduskriisist välja. Versailles' kehtetuks tunnistamine ravis ka sakslaste haavatud rahvuslikku uhkust
seadustest). Täpselt samal Reichstag'il määras Charlemagne spetsiaalse seaduseraamatu loomise vaimulikkonnale. Seega ei kaasatud neid seadusi rahva-seadustesse. Pole tõestatud kas ka Lex Frisionum kehtestati ametlikult 802/803 Reichstag'il, sest ametlikku Frangi versiooni Friisi Seadusekogumikust pole säilinud. Siemsi sõnastus ``koostöös Reichstag'iga`` on mõnevõrra segadusse ajav, sest seda saaks lugeda kui ``Reichstagi ajal`` (nagu Halberstma 2000. aasta uurimuses, lk 165). Kuid Henstra on maininud, et tegeliku Friisi seaduste kogumise (siiani oli neid kohaldatud ainult suuliselt) ja kirjapanemise aeg oleks olnud pikk ja töömahukas protsess. Seda arvatavasti alustati mitmeid aastaid enne Reichstag'i. Oli ju Charlemagne hõivatud erinevate germaani tavapäraste seaduste üleskirjutamistega juba 780. a. lõpus, eesmärgiga need hiljem ametlikult kehtestada (Henstra, lk 51 ja 71)
Süüdistus riigireetmises 5 a vanglat. Partei keelustati. Istus ära peaaegu aasta Dikteeris vanglas Rudolf Hessile raamatu "Minu võitlus" /"Mein Kampf" ilmus 1925 Natside võimuletulek Uus strateegia - plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels. Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti. 1930. a natsidel 107 kohta parlamendis Hitleri nimetamine kantsleriks 1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks jäi Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Natside ideoloogia 1
1921 Lissitsky ateljee Wassili Kandinsky „Improvisatsioon“ „Lenin-tribüün“, 1924 A. P. Faidõsh-Krandijevski Monument nõukogude rahva saavutustele kosmose vallutamisel. 1964 -Monument kui tõestus sellest, et NL on sammukese USA-st kõrgemal mööda progressi joont tänu Juri Gagarinile ja kosmoses käimisele. < P. A. Krivonogov „Võit“ (Reichstagi vallutamine). 1948 V. K. Dmitrievski > „Denj Pobedõ“ 1982 Modernistliku tõsimeelse ja „püha“ kunstipildi kõrget enesehinnangut hakkas lammutama kunst, mille relvaks oli nali ja paroodia. Esimene oluline nalja-kunstnik, Marcel Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel
annaabi.ee 
