Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!” ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!” Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle!
Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. 3 ,,Mina tean abi!" ütles karutantsitaja. ,,Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!" Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi
rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad
VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t 0 ~ t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab: 4 d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.
Vanasti 9.päeval, hiljem D TRAD pühapäeval · kazas pulm · beres/bedibas - matused JÜRIPÄEV 23.aprill Usins valguse, kevade, mesilaste ja hobuste jumal Lastakse loomad välja Algab majanduslik aasta HINGEDE AEG 29.sept 28.okt Mihkipäevast mardipäevani Rahulik, vaikne aeg Jätta söök rehte ja/või sauna Vei surnute hinged MARDIPÄEV 10.nov Lõpevad sügistööd, algab talv Algab maskide aeg LÄTI MAATUNDMINE Budi (Z), ekatas (K), MASKID · Rahvas pois tüdrukuks, tüdruk poisiks, mustlane, juut, kerjus jne · Loomad - karu, kits, hobbune, sookurg, lehm · Asjad heinakuhi, luud, korv jne
VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da 0~t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70): d← kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0← kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid
geograaf, kombinaat, konserv, pantomiim) · Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi, rohi, ruhi, tali ja tõri. · Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu VORMISTIKUST: · Aind part on lõputa ja tugevas astmes (agar, krevetti, laastu, noota, optanti, puberteeti, revansi, suitsu, tuppe, urni, vanni, vaimu) · Rehi: rehte e reht, ruhi: ruhte e ruht · Ains illat sse-lõpuline nõrgaastmeline vorm ja lõputa tugevaastmeline vorm (aiasse e aeda, ajasse e aega, jaljesse e jälge, kasesse e kaske, ohusse e ohtu) · Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis
Hiljem näidatakse juba seda, kuidas see rikub siseorganeid (nt ärajoodud maks). Näiteks siseelundite rõvedate piltide kaudu püütakse samamoodi šokiefekti saavutada. Kõige suurem šokk on see, et alkoholi ja kehadeformatsioonide tõttu kaotab inimene elu. „Mäeküla piimamehes“ joob Tõnu Prillop end täis ja jääb saani magama, kus külmub surnuks. ühiskondlik paradigma. Mõisnikule polnud kasulik, kui talupoeg ei jõua tööd teha, kui ta pole füüsiliselt võimeline rehte peksma, põldu kündma. Kahtlemata mõjutab alkohol füüsist ka. Alkohol mõjutab ka pereelu. Nii Kreutzwald kui ka Manteuffel räägivad, kuidas perekonnas tekivad alkoholi mõjul tülid ja lahkuminekud, kuidas mees laostab kogu majapidamise (võlad, põleng). Mõisnikud realiseerivad oma mõisa viinaköökides tehtud alkoholi eri kõrtsides, mille klientuur ongi talupojad. See on silmakirjalik suhtumine – ühelt poolt tahab, et talupoeg oleks tööjõuline, aga samas peab kõrtsist
Sellepärast pooldasid mõned rohkem ,,vaimu" kui raudahju sooja. ,,Ahjusoe ajab lutikale vaimu peale", ütlesid nad elutargalt. ,,Aga inimesel pole hea magada, kui lutikal tuleb vaim peale." ,,Jah, ei ole inimesel hea, kui tuleb lutikal vaim peale," kinnitasid teised. ,,Parem tulgu inimesel endal vaim peale," seletati, ja nõnda tõusis Siberis iga õhtu, mõnikord ka hommikuti põrgumüra, mille tulemuseks oli tolmu, nagu laotataks kütist või peksetaks rehte. Peale pesemist voolas jalgade kolin üles tagasi ja siis uuesti alla -- klassidesse õppima. Viimasega Indrek ei osanud veel maast ega taevast peale hakata. Ometi läks ta ühes teistega, õigem ühes väikese Liblega, kes pidi ka kuuluma neljandasse klassi. Liblelt ta oma esialgse pühenduse õpi- ja asjaoludessegi sai. Tema käes nägi ta esimest korda mingisugust kaanteta, üksikuist lehist koosseisvat raamatut (raamatud olid Lible keeles kapsad), kust luges amo,
annaabi.ee 
