vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!” ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!” Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp
ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad
muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada ka Koiola Aotõiviga Indrek Hargla raamatust, kes samuti pühendas rohkelt aega Eestimaal 4 müsteeriumi lahendamisele ja oli oma olemuselt Rehepapile sarnaselt väga avatud olemise ja otsese ütlemisega. Üks postmodernistliku kirjanduse tunnuseid on lisaks muudele aspektidele ka kõnekeele toomine kirjapilti. Kui varasemalt oli kirjutamata reegel raamatut kirjutades jääda janeeyrelikult viisakaks siis ajapikku on see muutunud: kirjutatakse just nii, nagu parasjagu midagi kõnekeeles öelda võiks. Näiteks kasutati eelmise sajandi alguses pahameele
või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. 3 ,,Mina tean abi!" ütles karutantsitaja. ,,Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!" Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima
Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada.
sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav. Neil toideti kõht täis ja saadeti sauna vihtlema. Need kurvad hinged, kelle lähedased olid surnud ja majad maha
kohtus ta põrguneitsiga kes kotkaks oli moondunud ja ootas õiget hetke et sõrmus tagasi saada. Neitsi viis ta koopasse ja pani ahelatesse et too eluotsani seal kinni on. Kuningas lasi targa kokku otsida et nad aitaks meest leida lõpuks soome tark sai mehe sõbra targaga kokku ja nad leidsid mehe kes seitse aastat oli koopas elanud. Ta jõudis see päev tagasi kui kuningas ära suri ja sai ise kuningaks ja sõrmust pole keegi näinud. Julge rehepapp. Vanapoiss rääkis koguaeg rehepapile et tal naistega ütle ei vea et kõik olevat väga kurjad. Rehepapp mõnitas teda et too olevat nõrk. Vanapoiss ütles et kui tal julgust on et ta läheks mäe otsa et seal on hiigel varandus ja ainus mida vaja läheb on julgus, siis on varandus ka sinu. Nii oligi rehepapp nõus. Rehepapp käis enne müüride juurde minemist kõrtsist läbi kus talle räägiti et seal oli suur mõis olnud ja et mõisnik oli surnud ja peale tema surma ei olnud
Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab. Kui kaks armunud noort aga kokku saavad, ei suuda kumbki neist sõnakestki suust saada. Istuvad vaid terve öö lumehanges ja vahivad üksteist. Pärast seda kohtumist on Hans tänu lumememme kaunitele sõnadele kindel, et mõisapreili teda armastab. Tema lumememm-kratt sulab, ning ta otsustab sõita mõisa, oma armastatule
astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. //
Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada.
juhtumi peale ja otsustas, et teeb endale uue krati, kes on suur ja võimas. Kahjuks ahnus läks talle kurjasti maksma, kuna see kratt ei saanud oma suuruse pärast palju liikuda ja jäi kinni. Mees aga ei viitsinud teda välja aidata ning kratt läks põlema. Oleks peaaegu majagi põlema pannud, kui Rehepapp poleks aidanud. Tegi ka kubjas Hans endale krati, aga lumest. Tema hakkas talle igasuguseid muinasjutte rääkima. Kubjas oli nii vaimustuses nendest, aga Rehepapile need lollakas jutud ei meeldinud. Koera Kaarli juures, aga külm näpistas, kuna peremees oli nüüd joodik ning sulane Jaan ei viitsinud tööd teha. Ta läks mõisa, et kuskilt toitu näpistada. Toapoiss, aga märkas teda ning saatis ta tööle. Ta pidi tooma ära tähtsa advokaadi. Jaan aga oli nii loll, et arvas, et tema peab ahvi tooma. Ta alandas advokaati ja piinas teda. Viis ta kõrtsi, et teistele näidata, aga ta sai sealt hoopis peksa. Läks koju, siis sealt sai ka peksa.
tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd
vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd