Talu Karin Tapupere Mis on talu? Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule
jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Erinevalt sajanditagusest oli nüüd eesti ühiskond ainus tellija ja vastavalt tema mainele kujunes ka arhitektuur. 1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu,
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli
......................................... LK 8 Rehielamu oli eestlase vana traditsiooniline elamu. See oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö-ja hoiduruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut majandusotstarvet: viljakuivatamine ja- peksmine, loomade hoidmine (seal valmistati ka enamus talu tarbevarast). Taluõuel asus kindlasti kooguga kaev. Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda
leib, kui tyhi kõht ning: kus on aganaleiba, pole nälga. Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks ligikaudu 400 grammi (agana)leiba. Teomees sõi nädalas umbes 8 kg leiba. Kuniks leib oli laual, jätkus elu. Võime ennast liialdamata kutsuda (rukki)leivarahvaks. Tänu leivale oleme praegu rahvana olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt tuhat aastat, ehitati leivavilja kuivatamiseks. Rehemaja ja meie ajaloolise kodu sydameks olev reheahi on mõeldud korraga vilja kuivatamiseks ja leiva kypsetamiseks. Maad oli tarvis selleks, et saada põhitoidust ehk leiba. Selle nimel mindi sõtta ja võideti Vabadussõda. Meie esivanemate toidulaual oli leival praegusega võrreldes sootuks teine koht. Elame priiskava kylluse ajal, mil leivast on saanud toidukõrvane. Kui sedagi. Ometi hoiab rukkileib eneses olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest
Feodalismiperioodi lõpul kuulus rehielamu kompleksi kolm põhilist ruumi: rehetuba (rehetare), rehealune (koda) ja kamber, mis tihti rehielamule juurde ehitati. "Eesti rahvakultuuri leksikon" jagab rehielamud kaheks: Põhja ja Lõuna tüübid. Põhja tüübil on rehetuba rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem, igast küljest seinaga ümbritsetud ja ilma akendeta, mis on andnud peamiselt 19. sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3. Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu plaan (Tihase 1974: 11) 7 "Kapitalismi tungimisega põllumajandusse süvenes kiiresti talurahva kihistumine, mis täie teravusega avaldus ka elamukultuuri arengus. Jõukamates, eriti päriseks ostetud taludes, võeti kasutusele uuemad ehitusmaterjalid ning püüti taluehitisi, esmajoones elamuid igati täiustada ning ümber ehitada
üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut)
Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne-Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone, mis koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, rehealusest ja kambrist (kambritest). Mõnikord olid rehealuse otsas tall või laut ja küün või kuur. Väiksemad kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut majandusotstarvet: viljakuivatamine ja -peksmine, loomade hoidmine; seal valmistati ka enamus talu tarbevarast. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune. 17. sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19. sajandiks olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid
annaabi.ee 
