● 4 tööriistad jalanõud ● 5. Rehealuses peksti reht ● 6. aganik on talurahvaarhitektuuris rehielamus või rehetoas ruum, kus hoiti aganaid ● 7.piimanõude hoidmis koht Ruumide eristus ● Ruumid olid väikesed, kütte koldeta,ruumid jagunesid reheelamu ● Küün, ● Kõigus ● Suitsusaun ● Tall ● Kelder ● Vahelik ● Laut ● Ait viited ● https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie =UTF-8 ● https://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page ● http://www.miksike.ee/#/en/gnews.html ● Lisaks video : ● https://arhiiv.err.ee/vaata/teemaohtu-kommentaarid-muinas-teevee-rehielam u Täname huvitav töö oli Aitäh kuulamast!
IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III. Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti küngastel) Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puiduga.
toodang, valmistati kvaliteetseid relvi. Pronksehete meistrid. Moodi läksid ka hõbeehted. 11. saj lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola , paremaid relvi, peenemaid riideid jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. Tähtsal kohal oli ka nn. vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga- reheelamu eelkäija. Talud paiknesid lähestikku, moodustasid küla. Sumbkülad- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridakülad- talud rajati ridastikku. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.13. saj algas nende liitmine suuremateks maakondadeks. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess.* Külad olid jaotatud vakustesse ja ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust. Suhted naabritega olid üsna rahumeelsed vaid aeg-ajalt
Naiste hooleks oli perede toidu ja riiete valmistamine, kariloomade talitamine ja lastega tegelemine.Eesti pere elutingimused. 18.-19. sajandil oli eesti talurahva hulgas peaaegu üldvalitsev rehielamu, mis koosnes kolmest põhiosast: hoone keskel paiknes peamine elurum rehetuba, ühes otsas oli ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas. Seal seisis söögilaud. Vana rahva tööd Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad
8. sajand Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi kasutada ühte looma kehaosa, nt pea, käpp. Teine variant paelornament. Spiraal, paganlikud märgid. Merovingide ajal on maalikunst ilma maalideta. Pisikesed maalid, köidetakse raamatute vahele
o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi. o Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn) o Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu. o Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla. o Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. o Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. o XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
annaabi.ee 
