a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a. Passiivse tahtliku eutanaasiaga b. Aktiivse tahtliku eutanaasiaga c. Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga d. Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst. See näide peegeldab kõige paremini tendentsi, mis valitseb ajakirjanduses, ka Eesti ajakirjanduses. Ajakirjanikud keelduvad võtmast omale vastutust oma kirjutatud lugudest ja võtavad sageli isegi õigusorganite tööülesandeidd enda peale ning loovad siis oma ,,uurimistest" artikleid. Taoline ,,uuriv" ajakirjandus on küll maailmas üsna laialt levinud, aga peab olema ka kvaliteetne. Jaotatakse ju igal aastal USAs parimatele artiklitele Pulitzeri auhindu, kus üks
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus,
Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Ühiskonna tasandil valida selline tegevus, mis annaks võimalikult suure hulga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. 11. Mõista erinevust aktiivse ja passiivse, tahtliku ja tahtest sõltumatu eutanaasia vahel. Teada karistuse erinevaid võimalikke funktsioone: retributiivne, ennetav ja rehabiliteeriv. Aktiivne ja passiivne eutanaasia- kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; Thatlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Tahtlik passiivne. Patsiendi soovi täitmine, tahtlik aktiivne- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. Tahtmatu- patsient ei saa oma soovi avaldada. Retributiivne karistus- silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhgjustada sama palju valu, kui tema õhvrile
A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile?
kriminaalhoolduses jne. Sotsiaaltöö osa, mis tegeleb üksikisikute ja perekondadega individuaalselt, kutsutakse casework'iks või juhtumitööks (mõnikord ka indiviidikeskseks indiviidi- ja perekeskseks sotsiaaltööks). Sotsiaaltöö meetodid on rakendatavad kõigile väga erinevatele klientidele, inimrühmadele ja süsteemidele, keda sotsiaaltöötajad oma töö käigus kohtavad. Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav, hooldav või arendav Mõisted 7) Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming Sotsiaalteenused- ennetavad sotsiaalteenused (sots.nõustamine), avahoolduse teenused, koduteenused, eluasemeteenused, päevane hooldamine hoolekandeasutuses institutsionaalne hooldus 13) Rehabilitatsioon- on eesmärgipärane ja ajaliselt piiratud protsess, aitamaks puudega
naudinguid intensiivsuse, kestvuse, ulatuse jne järgi. Mill täiendas seda intellektuallsete 12 naudingute eelisasendi rõhutamisega. Ühiskonna tasandil valida selline tegevus, mis annaks võimalikult suure hulga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. 25. Mõista erinevust aktiivse ja passiivse, tahtliku ja tahtest sõltumatu eutanaasia vahel. Teada karistuse erinevaid võimalikke funktsioone: retributiivne, ennetav ja rehabiliteeriv. Eutanaasia: aktiivne ja passiivne - kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; tahtlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. tahtlik passiivne - patsiendi soovi täitmine. tahtlik aktiivne - keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. tahtmatu - patsient ei saa oma soovi avaldada. Karistus: retributiivne - silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhjustada sama palju kannatusi, kui tema ohvrile
kannatusi põhjustades kaitseme ohvri õigusi jne. 2. Karistuse õigustamine on ennetava funktsiooni kaudu. Karistusel peab olema ennetav, kuritegusid vähendav efekt. Kui üksikjuhtumi puhul on surmanuhtlus tõesti uut kuritegu 100% ennetav (surnu ei tee uusi kuritegusid, aga eluaegne vang võib põgeneda), siis üldennetav efekt (et surmanuhtlus hirmutaks teisi) ei ole üheselt tõestatud -- eri uuringud näitavad erinevaid tulemusi. 3. Rehabiliteeriv. Karistust pole, on karm kontroll?? 25. Võimu põhjendamine: 1) N.ö. sotsioloogiline-kirjeldav lähenemine: väidetakse, et ühiskonda mõjutavad mingid kindlad objektiivsed või subjektiivsed asjaolud, ning meie võimuses ei ole seda põhimõtteliselt muuta. Sel juhul käsitletakse ühiskonda permanentse võimuvõitlusena, mitte ratsionaalsete isikute tegevusena ühise kasu nimel.(Machiavelli). 2) Ratsionaalne-normatiivne lähenemine. Eeldab, et
Testsüsteem koosneb seitsmest erinevast valikreageerimise testist, mida kasutatakse peamiselt liikluspsühholoogias, töö sobivuse hindamisel, spordipsühholoogias, kliinilises psühholoogias, neuropsühholoogias ja empiirilistes uurimustes. 2. Psühholoogilise nõustamise ja juhtimisvõimekuse kontrolli sidumise vajadus. Alates 2011. aasta jaanuarist kehtima hakkava korra kohaselt rakendub peatatud juhtimisõigusega esmase juhiloa omanike rehabiliteeriv psühholoogiline nõustamine. Tagamaks maksimaalset efektiivsust, tuleb enne psühholoogilist nõustamist filtreerida isikud, kellel esineb alkoholism või muud sõltuvushäired ning rakendada neile esmalt võõrutusravi (lähtuvalt hälbe iseloomust) ning alles seejärel võib lubada isikud kõnealusele nõustamisele. Vastasel korral võib nõustamine osutuda kasutuks ning sellest võivad tuleneda kohatud kahtlused nõustamise madala kvaliteedi ning efektiivsuse suhtes
töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad vajada väga erinevad sihtgrupid ja erinevas eas inimesed. Rehabilitatsiooniks (ehk ühiskonnas toimetulekuks) on vajalikud erinevad teenused ja sekkumised, mille eesmärk on toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti. · Seda eesmärki kannavad mitmed erinevate valdkondade teenused/sekkumised - raviteenused, riiklikud ja KOV sotsiaalteenused, tööturuteenused, haridussüsteemi
annaabi.ee 
