suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS). Alaeesmärgid: · puudega lapsed soodustada lapse arengut ja võimetekohase hariduse omandamist, · puudega tööealised- suund sellele, et tööealine puudega inimene oleks võimeline töötama (töö säilitamine, tööle saamine), iseseisev toimetulek; · puudega eakad võimalikult iseseisva toimetuleku saavutamine Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust? 1. Puudega ja puude raskusastet taotlevatel lastel; 2. Puudega täisealistel (ning neil puude raskusastet taotlevatel täisealistel, kelle puhul teeb vastava otsuse SKA). 3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel ps.erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%. 4. Alaealiste kom. otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel (mõjutusvahendina rehabilitatsioon). Rehabilitatsiooniteenuse raames: koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele 6 kuud kuni 5 aastat;
komisjon, kooli esindaja, vastav spetsialist, alaealiste komisjoni määratud lepitaja, lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja. Lisaks käendaja, maavalitsuse noorsootöötaja ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. Selleks, et määrata mõjutusvahend on vaja kokku kutsuda 7-liikmeline alaealiste komisjon (Alaealise mõjutusvahendite…, 1998). 1.3. Rehabilitatsiooniteenus Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse intergratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames koostatakse isikule isiklik rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat, osutatakse rehabilitatsiooniplaanis määratletud teenuseid, juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse ka abivahendi vajadust ning õpetatakse abivahendit kasutama. 4 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenust on õigus taotleda: q puudega lastel ja täiskasvanutel; q 16aastastel kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; q alaealistel õigusrikkujatel, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenust saama alaealiste komisjoni otsusega. Kuhu Pöörduda? Taotlus tuleb esitada oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse. Taotluse vorm: pensioniametites ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine 8. preventsioon" Nõustamine 1998.a. sügisel alustas kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mis annab infot tavakoolide õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele, lapsevanematele ja erivajadustega õpilastele endile ja pakub rehabilitatsiooniteenust. Nii kujunes koolist eri- ning koordineeriv keskus Tartu linnas, kuhu viimaste aastate jooksul on pöördunud üha enam tavakoolide pedagooge, lapsi ja lapsevanemaid, kel on probleeme õpiraskuste ületamisega. Keskuse juhatajaks on Tartu defektoloogia osakonna 2. lennu vilistlane Ana Kontor. Sellel keskusel on ka kodulehekülg, kus on neli allosa: info spetsialistidele (Kompetentsikeskus), lastevanematele (Vanemate tugikeskus) ja õpilastele
perekond. Mil viisil vastavat koostööd korraldatakse, sõltub lasteasutuse juhtkonnast, kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja
pereteraapia. Nii Sotsiaalministeeriumi kui ka omavalitsuste praegu pakutavatest teenustest on mitmed mõeldud ka vanemate toetamiseks. Näiteks tugiisikuteenus on mõeldud lastele ja nende vanematele, et parandada igapäevaelu toimetulekut. Tugiisikuteenus aitab toimetulekuraskustesse sattunud inimesel stabiilsesse elukeskkonda tagasi jõuda. Väärkoheldud lastele ja nende pereliikmetele on võimalik pakkuda nõustamisteenust, samuti osutada rehabilitatsiooniteenust alaealiste komisjoni otsusel määratud lastele, kes ei täida koolikohustust või on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Nimetatud teenuste kõrval on laialt levinud mitmesugustes probleemsetes olukordades psühholoogi nõustamisteenuse kasutamine. Lisaks pakuvad mitmed MTÜd lastevanematele tasulisi koolitusi ja nõustamist, mis on suunatud nende kasvatustavade ja ka sotsiaalsete oskuste parandamiseks (nt perekeskuse Sina ja
ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus. Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust. Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele.
täiendkoolituse vastavatesse õppekavadesse koolivägivalla ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus. Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust. Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele. 40. Laste hooletussejätmine iseloomustage füüsiline väärkohtlemine/ seksuaalne väärkohtlemine/ emotsionaalne väärkohtlemine. 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid
Ida-Virumaa ning Tallinna-Harjumaa piirkondades ning nimetatud rehabilitatsioonikeskused osutavad teenust ülevabariiklikult, mitte maakonnakeskselt; 4. Aastaks 2008 on loodud Ida-Virumaa piirkonnas ööpäevaringne rehabilitatsiooniasutus toimetulekuprobleemidega lastele, kus toetatakse laste õppimise võimalusi ning osutatakse võõrutusravijärgset rehabilitatsiooniteenust; 5. Aastaks 2008 on loodud kaks täiskasvanud uimastisõltlasi teenindavat ravi- ja rehabilitatisoonikeskust, mis asuvad Ida-Virumaa ning Tallinna-Harjumaa piirkondades ning nimetatud ravikeskused osutavad teenust ülevabariiklikult, mitte maakonnakeskselt; 6. Aastaks 2008 on loodud kolm rehabilitatsioonitalu Ida-Virumaa, Tallinn-Harjumaa ja Lõuna-Eesti piirkondades; 7. Välja on töötatud ühtsed juhised uimastisõltlastele rehabilitatsiooniteenuse
Tartu Vanglas on loomisel narkovaba osakond; samasugune osakond töötab Viljandi Vanglas (Justiitsministeerium 2005). Tehtud uuringute põhjal vajavad uimastitarbijad rohkem vabatahtlike organisatsioonide pakutavaid sotsiaalprogramme. Kõigis vanglates peaksid olema tugigrupid anonüümsetele alkohoolikutele ja uimastisõltlastele. Samuti on vaja välja arendada spetsiaalne uimastirehabilitatsiooni programm. Oluline on arendada koostööd vanglate ja vabanenutele rehabilitatsiooniteenust pakkuvate institutsioonide vahel, kindlustamaks jätkamine loobumistegevustega ka pärast vabanemist (Justiitsministeerium 2005). Vanglatöötajad märgivad, et sõltlased vajavad asendusravi, järk-järgulist loobumist ja narkovaba osakonda (Liilia Lõhmus, 2004). Narkootikume tarvitavad kinnipeetavad on teadlikud HIV-nakkuse ohust süstalde jagamisel (Liilia Lõhmus 2004). Allikad: 1. "HIV-i/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja
annaabi.ee 
