(2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadusest tingitud piiratud liikumisvõimest. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning kohandatud õppevara kasutamise. (4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest. (2) Kool korraldab ja tagab õpilasele logopeedilise abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja kõne arengu tasemest. § 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus
mõjutusvahendite…, 1998). 1.3. Rehabilitatsiooniteenus Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse intergratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames koostatakse isikule isiklik rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat, osutatakse rehabilitatsiooniplaanis määratletud teenuseid, juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. 4 Rehabilitatsiooniteenust kui mõjutusvahendit kohaldatakse alaealiste komisjoni poolt alaealisele, kes on: nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoiuteenust võivad kasutada kõik lapsevanemad. Lapsehoiuteenuse hüvitamisele riigi poolt on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või lapsele perekonnas hooldamise teenuse pakkujal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel et: 1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; 2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine); 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb pöörduda lapsehoiuteenuse pakkuja poole. 8 Riigi rahastatavad teenused Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine.
5 Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel. Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses: Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad vajada väga erinevad sihtgrupid ja erinevas eas inimesed. Rehabilitatsiooniks (ehk
2010. a kehtima hakanud uus põhikool- ja gümnaasiumiseadus sätestab hariduskohustuse täitmise ja võimetekohase hariduse omandamiseks senisest enam paindlikku õppekorraldust ning individuaalset lähenemist õpilastele. Tavakoolis võimaldatakse HEV õppuritele järgmisi õppevõimalusi: - tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid. - eriklassid tavakoolis. - tavakoolid, kusjuures rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud õppeained õpitakse eripedagoogi juhendamisel. Kaasava hariduse praktika aluseks on filosoofia, milles käistletakse erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning mis annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonda kuuluva liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et
kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast (2013. aastal 69,04 eurot) Raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2013. aastal 80,55 eurot) Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus. Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12
§11. Rehabilitatsiooniteenus. Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames: 1) koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat (SÜNNIST SAADIK); 2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded
18 Lisa 1. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa Lasteasutus…………………………………………... INDIVIDUAALNE ARENDUSKAVA ajavahemikul……………….. 1. Üldosa: lapse nimi, sünniaeg, elukoht. Varasem arengulugu, lapse arengutaseme kirjeldus ja analüüs antud ajahetkel. 2. Arendustegevuse üldised tingimused ja eesmärgid. Isiklikus rehabilitatsiooniplaanis (kui on tehtud) fikseeritud tingimused ja vajalikud teenused lapsele. Koolieelse lasteasutuse keskkonna kohandamine: ruum ja vahendid, õpetajate töövormid, spetsialistide teenused, tugiisiku võimaldamine jne. Arendustöö üldeesmärgid (miks, mis suunas ja kuhu soovitakse jõuda). 3. Oskuste kirjeldus õppetegevuse ja üldoskuste valdkondade kaupa. Õppetegevus Eesmärgid Raskusaste Märkused Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika
annaabi.ee 
