hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber
Rõhk liiga suur Joonis 3. Rõhk liiga suur 2.2 Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Joonis 4. Rõhk ok Joonis 5. Rõhk liiga suur Joonis 6. Rõhk liiga väike 2.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli
stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale
vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. Hüdraulika Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele mõjub poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühenditega PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastist esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhku juhtklappi impulsisuhtega (PWM).
6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine
stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale
nähtustega arvestada. Rakenduselektroonika 37 7.2. Vahelduvpinge regulaatorid Elektrienergia tarbimisel vajatakse sageli pinge reguleerimist. Vahelduvpinge reguleerimine toimub kahel põhimõttel: 1. Sarnaselt reguleeritavatele alalditele pinge lülitushetke muutmisega. Juhul kui koormus oninduktiivse iseloomuga, siis tekibka vahelduvpinge regulaatorites voolu väljalülitamise hilistumine, kuid koormuse induktiivsus vähendab voolu muutusi, mistõttu harmooniliste probleemid muutuvad lihtsamaks. 2. Vahelduvpinge hakkimine, kus võrgu pingest märksa suurema sagedusega lülitatakse pinget sisse ja välja, niiet moodustub erineva amplituudiga impulside rida, ning
Hoitakse põhjatankides. Õli tellitakse laevale vastavalt vajadusele. 35 Peamasina ja süsteemide ettevalmistamine ja käivitamine enne väljumist Kontrollida õlitasemeid: - Kombineeritud ankrupelides - rooliseadmes - vööripõtkurites - täävitoru paisupaakides - CPP paisupaakides - Peamasinates - Abimasinates - Pööretearvu regulaatorites - Turboülelaadijates - Võlliliini kandelaagrites - Reduktorites Kontrollida kütuse taset päevatankides, lasta sealt välja sete. Sama teha ka päevatankidega. Kontrollida jahutusvee taset peamasinate ja abimasinate paisupaakides. Kontrollida peamasinate õli seisupumpade tööd, käivitada KaMeWa süsteemi õlipumbad ning kontrollida rõhku. Koostöös sillaohvitseriga kontrollida KaMeWa süsteemi, roolilaba ning
6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). 3.2 Erinevusrõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. 3.3 Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk
valmistatakse küllalt laias valikus erinevate parmeetritega erinevate kasutuste jaoks. JOONIS7.11. 7.5. Väljatransistoride eriliike 7.5.1. Kahe paisuga väljatransistor Dual-Gate FET Kahe paisuga väljatransistor on formeerkanaliga MOSFET transistor, mille kanalile on tekitatud kaks paisu joonisel 7.12 toodu kohaselt. Sellel transistoril on võimalus tüürida voolu korraga kahe signaali abil. Teda kasutatakse raadiotehnikas automaatsetes võimenduse regulaatorites, segustites jne. JOONIS 7.12 7.5.2. Schottky barjääriga väljatransistor. Nimetatu on oma tööpõhimõttelt sarnane p-n-siirdega väljatransistorile. Mater- jalina kasutatakse galliumarseniidi (GaAs) ja paisuna toimib kanalile kantud metallikiht. Nii tekib kanalile Schottky siire. Eripäraks on lühike (1 um) ja õhuke ( 0,1 um) kanal, mistõttu on töösagedus kõrge. Ka säilib tal paisu tüüriv toime kuni 0,5 V positiivse pingeni.
küllalt laias valikus erinevate parmeetritega erinevate kasutuste jaoks. JOONIS 5.12. 71 5.8. Väljatransistoride eriliike 5.8.1. Kahe paisuga väljatransistor (Dual-Gate FET) Kahe paisuga väljatransistor on formeerkanaliga MOSFET transistor, mille kanalile on tekitatud kaks paisu joonisel 5.13 toodu kohaselt. Sellel transistoril on võimalus tüürida voolu korraga kahe signaali abil. Teda kasutatakse raadiotehnikas automaatsetes võimenduse regulaatorites, segustites jne. JOONIS 5.13 NB! Isoleeritud paisuga väljatransistorides kasutatav paisualune isolatsioon on elektriliselt väga nõrk ja võib tekkida läbilöök ka elektrostaatilise laengu toimest. Siit tulenebki elektroonikatööstuse elektrostaatiliste laengute vältimise probleem. 5.6. Transistoride tähistus Reeglina kasutatakse transistoridel standardseid korpusi.
erinevate parmeetritega erinevate kasutuste jaoks. JOONIS 5.12. 5.8. Väljatransistoride eriliike 5.8.1. Kahe paisuga väljatransistor (Dual-Gate FET) Kahe paisuga väljatransistor on formeerkanaliga MOSFET transistor, mille kanalile on tekitatud kaks paisu joonisel 5.13 toodu kohaselt. Sellel transistoril on võimalus tüürida voolu korraga kahe signaali abil. Teda kasutatakse raadiotehnikas automaatsetes võimenduse regulaatorites, segustites jne. JOONIS 5.13 NB! Isoleeritud paisuga väljatransistorides kasutatav paisualune isolatsioon on elektriliselt väga nõrk ja võib tekkida läbilöök ka elektrostaatilise laengu toimest. Siit tulenebki elektroonikatööstuse elektrostaatiliste laengute vältimise probleem. 5.6. Transistoride tähistus Reeglina kasutatakse transistoridel standardseid korpusi.
kvantimise sammud (astmed) on suhteliselt väikesed, siis on elektriajami ajakonstandid samuti väikesed. 149 4.3. Regulaatorite ehitus Juhtimise struktuur. Suure jõudlusega elektriajamid on suletud automaatjuhtimissüsteemidega, kus tagasisidesignaalid saadakse juhtimisobjektiga (muunduriga, mootoriga, töömasinaga) ühendatud anduritelt. Neid signaale töödeldakse juhtimissüsteemi regulaatorites. Nagu näitab joonis 4.5, a kirjeldatakse regulaatorit ülekandefunktsiooniga Wr(s), mis mõjutab juhtimisobjekti Wo(s), mille talitluse määravad andurid Wy(s). Juhtimissüsteemi sisendiga z* võib määrata nõutava nurkkiiruse *, joonkiiruse v*, pöördenurga * samuti aga nõutava momendi M*, voolu I* või pinge U*. Negatiivse tagasiside korral võrreldakse võrdlussõlmes seadesignaali tegeliku signaaliga z. Nende signaalide erinevus ehk viga antakse regulaatori sisendisse
annaabi.ee 
