Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000.
läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke strukkdekoori ja laemaalingutega. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles' eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli
a. Müncheni residentsipalee aed Lustgarten- 17.saj lõpus aed uuendati, ja renessansi põhimõttes hüljati, aed muudeti rõhutatud perspektiivi läbi suureks tervikuks. b. Heidelberghi lossiaed valmis lõplikult pärast sõja lõppu. Tehti suures mahus tasandus ja kaevetöid. Kavandas S. de Caus (kes saabus saksamaale 1610) aias ei suudetud saavutada tervikut. 17. ja 18. saj. regulaaraed Prantsuse barokkaed Klassikalise barokki all mõeldakse prantsuse barokki. Aias oli neli peateemat: maastikukäsitlus, parterite kujundus, kanaliarendus, perspektiiv.Kasutati küll terasse, kuid need oli majesteetlikult laiuvad, astmestatud maakasutusena, terass oli kogu aia laiune. Lai otsesuunaline kanal kulges tihti pika valitseva joonenna aia tsentris,Le Noter kasutas kanalit, nagu alleesid jõulise perspektiivi loomiseks, pespektiive loodi ka madalate terrassidega
Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal
aladel, uuesti populaarseks. Üksteisega pandi põimuma ürtide ja pukspuude read. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18. sajandil (iseseisvalt) 2. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd, loetakse Kadrioru barokse lossiansambli sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed. Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena lossi ette, oli ümbritsetud kanalist, pügatud puude ridadest, samuti pügatud seintest ja kaetud teedest. Aed ise on olnud suletum ja intiimsem kui kutsuv ja avatud lilleaed. See sisaldab rohkelt väiksemaid purskkaeve ja 8-9 m joaga peapurskkaevu aia telje lõpetusel. Alumise barokse aia territooriumil olnud kanalitesüsteemid ja purskkaevude kohad täideti 30. aastatel ning sellele istutati 30 - 40.a. tihe lehtpuupuistu.
Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3
pratum communealates u 12. sajandist jaotati maa linna ümber avalikeks paikadeks, kus vaba aega veetvad inimesed võiksid kohtuda ning end mõnusalt tunda. Firenzes tehti "Statuut 1290"-ga korraldus pratum commune laiendamiseks. See saavutati viimaks läbi vanade majade ostmise ning lammutamise ja maa restaureerimise avalikuks kasutuseks. Quattrocento nn kõrgrenessanss, ca 1400-1500. a. radiaalne kiirjas. regulaaraed põhiolemuslikult formalistlik aed või stiil, millega tihti ühinevad sümmeetria, teljeline ja rõhutatult arhitektooniline ehitiste ning ruumi kasutus. renessanss (pr. renaissance uuestisünd) arhitektuuris ja kunstis stiil, milles leidub gooti ja kreeka-rooma - st antiigi - elemente. Teiseks nurgakiviks oli loodus ja arenenud loodusetunnetus. rokokoo (pr.) baroki dekoratiivne hilisstiil arhitektuuris ja dekoratiivkunstis, tekkis 18
hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Ümber järve on matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi.Restaureeritud on 2,2 ha Alatskivi lossi lähiümbruse pargiala, pargi raidteid teostati 25% ulatuses, rajati lossi lähiümbruse välisvalgustus, lossi esiväljaku tee selle algsesse asupaika, parkla ning algse eeskujul regulaaraed lossi põhja- ja idakülje. Lossi legend Toon ära ühe legendi, milleleidsin: Ida-Eestis üsna Peipsi vetevälja lähedal seisab pargipuude vahel kaunis Alatskivi loss. Selle lossi on mõisahärra Arved Georg von Nolcken lasknud ehitada oma väljavalitule, Josephine Caroline Elisele (sündinud von Loewenstern) aastail 18761885. Võinuks arvata, et Briti kuningliku suveresidentsi Balmorali taolises valges lossis veeres elu kui muretu lillepidu.
http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm Neeva aed. Kare deutsia. http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kare-deutsia-plena/?category=15&panel=1 Aiasõber. Lehtpuud-ja põõsad. Kare deutsia. http://www.aiasober.ee/tooted/shrubs-and-trees/leafshrubs-and-trees/334 7. Harilik kuldvihm Ak. Rapina. Prantsuse regulaaraed, Kättesaadav: http://ak.rapina.ee/jaana/lillepeenrad/prantsuse_regulaaraed.html (viimati külastatud 29.04. 2012) Calmia: Harilik kuldvihm, Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm (viimati külastatud 29.04. 2012) Google: Harilik kuldvihm, Kättesaadav: http://www.google.ee/imgres?q=HARILIK+KULDVIHM&um=1&hl=et&sa=N&biw=1093
annaabi.ee 
