-riigimehe elu -pol. Juht, kes rakendab õigluse,enesev''rikuse etc kogukonna hüvanguks -ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus -täiuslikem-filosoofi elu Aristoteles pol. Ja õnnest -pol. Eesmärgiks nagu inimestelgi on õnn -filos. vajavad pol. Ja poliitikud vajavad filosoofe -parim riigivorm: kõik kodanikud osalevad poliitikas suur keskklass KESKAEG Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist -Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop -Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus -Patulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu) -Enesearmastus on ennasthävitav: *inimene on seesmiselt lõhestatud *ihade rahuldamine sõltub välisest *satub teiste inimestega konflkiti Augustinus õnnest ja voorusest -paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk -nende voorus ei saa olla vankumatu -tõelised voorused vaid vagadel inimestelgi -nemadki ei oe kaitstud selle maailma hädade eest
ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos kvaatide, sueebide ning alaanidega tungisid nad üle piiriks olnud Reini jõe, mille STILICHO oli jätnud Rooma leegionide kaitseta, siirdusid edasi Galliasse. Pärast Hippo Regiuse vallutamist asusid vandaalid Tunise ümbruskonda ja 435 a. Tunnustas Rooma neid föderaatidena. 438 a. Pärast Kartaago hõivamist tunnustavad roomlased vandaalide vallatud maad nende suveräänse valdusena. Sellest sai 1. Germaanlaste asutatud riik Lääne-Rooma riigi aladel Rooma maaomanikud aeti minema. Geise-Rich kehtestab riigis troonijärgluse senioraadi printsiibil, mis asendab senise germaanlaste pärimiskorra: vana- pärib trooni. Vandaalide laevastik valitses
Aristoteles poliitikast ja õnnest. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: suure keskklassiga riik, kus kodanikud osalevad aktiivselt riigiasjades. KESKAEG ehk kristlik maailmapilt. Püha Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist. Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop : Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene ise on seesmiselt lõhestunud. Ta väitis, et paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende kirjeldatud voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on ainult vagadel kristlikel inimestel. Aga isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei
· Veel enam: "Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I 23
Varakristlased järgisid doktriini täht-tähelt “Õiglase sõja” doktriini areng keskajal 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus riigiusuks Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine Teoloog Aquino Thomase (c 1225-1274) “Summa theologiae” 2ae 2ae Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop quaestio 40 “De bello”. Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs “Jumala riigist” (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus 3 kriteeriumi: 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk
Alipiuse ja pojaga. mõtlemise aineks. · Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab · Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk. koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti
"Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte" nii ütleb Issand. · Veel enam: "Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354430), Hippo Regiuse piiskop (oli parajasti Aafrikas) · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks kes hakkab Rooma riiki kaitsma · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine, kristlik doktriin õõnestab riigi kaitsmist · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I
annaabi.ee 
