• Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaalid. • Tänu revolutsioonisündmustele anti mehhiko kunstnikele suuri tellimusi. • Tugevad ja jõulised maalid. Diego Rivera Jose C. Orozco (1886 – 1957) (1883 – 1949) Frida Kahlo David A
Modernismile vastas enamik publikust ja ka suurem osa kunstnikest, kuna avangardistlike eurooplaste jäljendajaid peeti ebaameerikalikuks. Euroopast lahku löömiseks otsisid kunstnikud ameerika kunstile "oma teed", mida loodeti leida realismis. Ameerikas oli kaks realismi suunda. üks neist sotsiaalne realism, mille rajas Robert Henri, see oli vahel satiiriline ja kujutas tegelikku suurlinna elu, meeleolu enamasti sünge. Laiemalt levis nn regionalistide looming. Regionalistid olid romantilisemad, nad väärtustasid väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Kuulsaim regionalist oli Thomas Hart Benton. Veel Grant Wood ja Andrew Wyeth. 1929. aasta majanduskriis kukutas kunstnike teenimisvõimalusi katastroofiliselt. 1934. aastal presidendiks saanud Roosevelti uus majandus- ja sotsiaalpoliitika andis neile võimaluse ühiskondlike hooneid kaunistada ja natuke nii teenida. Tööd said ka abstraktsionistid.
1) milline näitus andis tõuke moodsa kunsti levikule usas? näitus Armory show, mis tutvustas eutoopa ja usa uuenduslikku kunsti. 2)missugused olid usa kunstis 2 ,,oma tee" otsimise suunda? totsiaalne realism, regionalistide looming 3)kuidas mõjutas mehhikko kunst usa kunsti? mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle
ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil tõnissonlaste ja radikaalide vahel terav vastuolu, mis lõppes koosoleku lõhkiminekuga. * 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid
avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust. Ameerika realismis on kaks suunda. Juba sajandi alguses oli tekkinud nn. sotsiaalne realism. Seda iseloomustas suurlinna elu ilustamata, vahel satiiriline kujutamine. Piltide koloriit on tume ja räpane ning meeleolu enamasti sünge. Laiema levikuga oli nn. regionalistide looming. Võrreldes suurlinnaeluga samastunud koolkonnaga on regionalistid romantilisemad, nad väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu. 1920.-1930. aastate USA-le oli tüüpiline paljude seni väikelinnades või külades elanud inimeste siirdumine suurlinnadesse ning omapäraste piirkondade elukorralduse kokkusulatamine ühtseks elulaadiks. Paljude selliste inimeste nostalgilistele meeleoludele vastas regionalistide looming. 1929.a
Käthe Kollwitz (graafik) Suurbritannia: Henry Moore (skulptor) Barbara Hepworth (skulptor) USA kahe MS vahel - Mõned kunstnikud olid tutvunud Euroopas kubismi põhimõtetega ning jõudsid abstraktsionismini. Nende pildid kujutasid spektrivärvilisi ringe ja kettaid, mis moodustasid masinaid ja suurlinna motiive. Pärast I MSi soositi aga Euroopa eeskujudest loobumist ning oma tee leidmist, millest said alguse sotsiaalne realism ja regionalistide looming. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, oli sünge koloriidiga ja kohati satiiriline. Regionalism oli laiema levikuga ning romantilisem, väärtustatakse maakogukondade ja väikelinnaelu. Majanduskriisi ajal olid kunsnikud enamasti riigi tellimistöödega hõivatud, mis olid monumentaalsed ühiskondliku (või ka kriitilise) sisuga ning mille vorm ja stiil olid väga erinevad. Maal: Charles Demuth (abstraktne) Stuart Davis (anbstraktne)
Tagantjärele on arvatud, et mõlemal koosolekul oli umbes sama palju inimesi ning on teada, et väga suur osa inimestest käis kahe koosoleku vahet, suutmata otsustada, kumma programmi ta toetab. Kongressi lõhkiminekust on üpris põhjalikult oma mälestustes kirjutanud Friedebert Tuglas. Tõnissoni tegevus revolutsioonist revolutsioonini (19061917) 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvusautonoomiat. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka
11. USA kunst kuni 2. maailmasõjani: Stieglitz, O’Keeffe, regionalism, Hopper); mehhiko muralism ja Kahlo Mõned kunstnikud olid tutvunud Euroopas kubismi põhimõtetega ning jõudsid abstraktsionismini. Nende pildid kujutasid spektrivärvilisi ringe ja kettaid, mis moodustasid masinaid ja suurlinna motiive. Pärast I MSi soositi aga Euroopa eeskujudest loobumist ning oma tee leidmist, millest said alguse sotsiaalne realism ja regionalistide looming. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, oli sünge koloriidiga ja kohati satiiriline. Regionalism oli laiema levikuga ning romantilisem, väärtustatakse maakogukondade ja väikelinnaelu. Majanduskriisi ajal olid kunsnikud enamasti riigi tellimistöödega hõivatud, mis olid monumentaalsed ühiskondliku (või ka kriitilise) sisuga ning mille vorm ja stiil olid väga erinevad. Mehhiko - Kunst oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal, kunstnikel olid revolutsiooni
annaabi.ee 
