Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK)
2. Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut.(peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). 3. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud.(Varasemate saj. võrreldes on riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid
2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning traditsioonilise kogukonnapõhise identiteedi lagunemine (Robson 1966; Dahl, Tufte 1973; Newton 1982; Brans 1992; Barett, Crowther 1998).
2002 a. toimus Helsingis konverents, kus kiideti heaks regionaalse omavalitsuse arendamise põhimõtted erinevatele EL riikidele: Regionaalsed võimuorganid on territoriaalsed ametivõimud keskvalitsuse ja kohalike võimude vahel; Erivolituste ja -kohustuste täitmiseks võivad regioontasandile seaduse piires anda volitusi teised riiklikud võimuorganid; Regionaalne järelevalve riigi keskorganite poolt suunatud regionaaltasandi seadusele vastavuse; Administratiivkontrolli regionaalvõimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; Regionaalne esinduskogu valitakse otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel, mille aluseks on üldine valimisõigus; Rahandussüsteem, millel tuginevad regionaalsete võimuorganite rahalised vahendid, peab olema paindlik. b) Regionaalpoliitika areng Eestis
saab tasakaalustada majanduslikku arengut (peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). Varasemate saj. võrreldes on riigi 12 välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. Üha enam tähelepanu pälvivad heaolu ja avalik haldus. Kuid samas on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleem. 3.2. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste
Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Kui välisjulgeoleku küsimus nõudis tsentraliseeritud riiklikku lähenemist, siis sotsiaalse heaolu korraldamine on edukam just kohalikul tasandil. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuse või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka üks nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme. 28 Valitsemine ja avalik haldus 7.2 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt
Jaotub 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks, need jaotuvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks (v t ülalpool). Konstitutsiooniline alus - Lätis on kahetasandiline omavalitsussüteem (2007; vt Läti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse üksust e munitsipaliteeti: - 7 vabariiklikku linna ja 53 linna (vrd maakonnalinnad); - 432 valda; - 35 ühendatud (liitunud) KOV üksust. II (teise e regionaaltasandi) moodustavad 26 rajooni ja 7 rajooni staatusega linna. Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on Lätis püsivalt elavad 18-aastaseks saanud Läti Vabariigi kodanikud, samuti EL kodanikud, kes on kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne valimisi antud KOV-s. Esindusnormid: Kuni 2000 elanikku -- 7 saadikut; 2001 kuni 5000 elanikku-- 9 saadikut;
annaabi.ee 
