Ametlikult sätestati EÜ eesmärgina sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus 1986. aastal sõlmitud ja 1987. aastal jõustunud ühtse Euroopa aktis. See lepe määratles ka ühisturu elluviimise eesmärgid ja plaani (Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused 2002, 29). Regionaalpoliitika arengut otsustati märgatavalt kiirendada 1988. aastal, mil tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacque Delorsi järgi nime saanud Delorsi viie aasta eelarvekava nägi ette kahekordistada EÜ kulutusi regionaalpoliitikale (Weidenfeld, Wessels 1999). Kulutuste suurenemine tõi peamiselt kasu lõunapoolsetele liikmesriikidele. Euroopa Liidu seadusandlusesse on regionaalne tasand sisse toodud Euroopa lepinguga, s.o alles 1992. aastal. Peatükk käsitleb seadusandlust regionaalse tasandi seisukohalt tulevikuperspektiivis seoses Amsterdami lepinguga. Euroopa Ühenduse asutamislepingusse lisati majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse (kohesiooni) mõiste (art 130a 130e = uus 158 - 162) ja seega muudeti
Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Heaolulõhe ületamine EL võib olla üks maailma rikkamaid piirkondi, kuid nii ELi liikmesriikide vahel kui ka nende
Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika on riigi poliitika eesmärgiga mõjutada eri piirkondade majandusarengut läbi võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuriarendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuseplaneerimiseks. 1929. a Suur majanduskriis ja hilisem teine maailmasõda sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge tööpuudusega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks
Euroopa Kohus, üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus kokku moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
regioonide maksumaksjatelt siiretena mahajäänud tööpuudusega piirkondadele; Spetsiaalsed grandid; Tervishoiu ja hariduspoliitilised meetmed mahajäänud piirkondade soosimiseks). 48. EL regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus EL regionaalpoliitika eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine regioonide vahel. Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus puudus algselt regionaalpoliitika valdkond. Lisaks regionaalpoliitikale on Euroopa Liidul ka poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel. Seda põhimõtet aitab ellu viia Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund). Euroopa Liidu ametlikuks eesmärgiks muutus sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvas alles Ühtse Euroopa aktiga (jõustus 1.07.1987). Regionaalpoliitika toimib alates 1975. aastast, mil asutati Euroopa Regionaalarengu Fond.
põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % · Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 35. Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) · Põhimõtted: o Poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel o Lisandus regionaalpoliitikale, mis on suunatud regioonidevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele · Toetatakse: liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest · Valdkonnad: · Keskkonnaprojektid: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele: o Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine o Tervisekaitse o Loodusvarade säästliku ja ratsionaalse kasutamise tagamine
maapiirkondade tööhõivet, sissetulekut ja arengut; 2) EL tööhõivepoliitika tööturg muutub paindlikumaks, mobiilsemaks, tõuseb tööjõu kvaliteet. 1 Piirkondlikud erinevused märkimisväärsed. Piirkondi pole suudetud arendada samaväärselt. Põhimõtted: 1) rakendamise algatus peaks tulema eelkõige kohalikult ja regionaalselt tasandilt; 2) Hinnang senisele regionaalpoliitikale: piiratud rahaliste vahendite nappus, harukondlike poliitikate tagasihoidlik koostöö ja koordineeritus. Regionaalsed erinevused pigem KASVANUD! Probleempiirkonnad jäänud endisteks. Arendus-projektide vähene seotus kohalike ja regionaalsete pikemaajaliste arengustrateegiatega. Siiski on paranenud teatud alade sotsiaal-majanduslik olukord ja mahajäämus; samuti on ka häid arendusideid, projektide juhtimisoskus paranenud;
annaabi.ee 
