korrosioonikindlad, kuid väga kerged (tihedus isegi umbes 1 g/cm³). Neid evitakse lennukiehituses. Li kasutatakse ka minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses rakendatakse Li-ühendeid sulaklaasi viskoossuse muutumiseks, UV- kiirgust ja röntgenkiirgust hästi läbilaskva klaasi, kuumakindla ja opaalklaasi valmistamisel. Li-ühendite võimet siduda süsinikdioksiidi ja veeauru rakendatakse allveelaevades ja lennukeis õhu regenereerimisel. 7 Biotoime Möödunud sajandil võeti vaimuhaiguste ravis kasutusele Li-ühendid. Raviefekti täheldati skisofreenia ja mitmesuguste psüühikahäirete puhul, organismi ülepinge ja agressivse käitumise korral. Li-ühenditega (1-2g Li CO päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Li-bromiidi, -kloriidi jt Li-ühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke
Keha ränisisaldus väheneb (nagu me varem arutlesime) tänu selle halvale biosaadavusele inimese jaoks. Kuid meil on vaja oma kõhredes räni uuendada. See tagab meie kõhrelistes kudedes terviklikkuse, toidab neid ja stimuleerib kollageeni tootmist. Kiud-kõhr on rikas kollageenikiudude võrgustiku poolest, samas koosneb tuum elastiinikiududest. Orgaaniline räni oma kõrge biosaadavusega toimib tõhusalt lülivaheketaste regenereerimisel (taasloomisel). Nahk võlgneb oma elastsuse erilistele kollageenikiudude sisaldusele, mis on halvasti uuendatud kui saame vanemaks ja mis väljendub nahakudede lõtvumises, kortsudes jne. Välispidise kollageeni kasutamisel on mitmeid puudusi, esiteks kõrge hind ja väga madal kollageeni taastumine organismis. Lisaks, kasutades välispidist kollageeni, võib sel olla lämmatav mõju nahale ja võib lõpetada naha hingamise ja pikemas perspektiivis võib viia kohaliku/lokaalse vähini
1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust. 2. aeroobsesse tanki kus heterogeensete bakterid muudavad nitraadi gaasiliseks lämmastikuks. Lämmastiku eraldamist saab parendada lisades teise anok tangi. Füüsikalis-keemiline ärastus - Kloorimine: NH+4 hapendatakse N2 gaasiks. Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. ,,süvapuhastus". loonvahetus: NH+4 ioonid seotakse kationiitidega, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniaagi lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. Ammoniaagi degaseerimine: selle õhuga väljapuhumine veest, pH 10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku
reaktsioonivõimega olefiinide kõrvaldamisest kuni raske vesiniktöötluseni - aromaatsete ühendite muutmiseni naftaleenideks. Väävlikõrvaldamine e desulfureerimine on üks näide vesinikmenetlusprotsessidest. Madalam väävlisisaldus on vajalik ka kütusevoo reformeerimisel, sest väävliliig deaktiveerib katalüsaatori. Vedelik- katalüütilisel krakkimisel väävliliig lähteaines põhjustab vedelik - krakkbensiinides kõrgema väävli taseme ja suurema hulga SO2 tekke katalüsaatori regenereerimisel. 1.9.9. Bensiinide blendimine Selleks et tagada bensiinile esitatavate kõikide nõuete täitmist, on bensiini tootmise viimaseks astmeks mitmesuguste eri kütusevoogude blendimine (segamine homogeenseks). Lõplikult valmistatud bensiini jaoks on tavaline kuue või enama voo ühtesegamine ja vajalike manuste juurde lisamine talle vajalike omaduste andmiseks
Sülviniit peenestatakse, toidulisandina, koagulandina, gaaside absorptsiooniks, Pärast rikastamist (sõelumise või flotatsiooni teel) moodustub pulp, kuhu lisatakse tallõli voi tallamiini, et dehüdratatsioonil, kaustifitseerimisel, vee sisaldab kontsentraat (20-30% P 2O5). muuta KCl kristallid hüdrofoobseks. Õhumullid nakkuvad pehmendamisel, ammoniaagi regenereerimisel jne On olemas mitmeid mooduseid, kuidas teha P 2O5 viimaste külge ning floteerivad KCl pinnale. Mõlemad Tuntakse erinevaid lubja vorme: paremini lahustuvaks vees või taimede mahlades (nn. fraktsioonid tsentrifuugitakse, saadakse kook tahke aine Hüdrauliline lubi - lubjakivi (CaCO 3) põletusprodukt, "tsitraatlahustuvaks"): sisaldusega 92-99%
Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3. Ammoniaagi degaseerimine: õhuga välja puhumine, veest pH > 11 juures, millega kaasneb õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4. Membraantehnoloogia võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks
36.Aluse kruntimine; nõuded kruntimisele? Asfaltsegu sidumine aluse või vana katte kulge tuleb tagada vastava liimaine ühtlase ohukese kihi valamisega. Vältida tuleb kruntimiseks kasutatava liimaine valgumist lohkudesse rung liiga paksu kihi valamist. Kasutatav liimaine peab olema jargmiste omadustega: duusidest uhtlase kihina laialipihustatav (vedel) aktiivne (labi tungima tolmujaakidest, regenereerimisel bituumenikilest) Sobivateks liimaineteks on naiteks bituumenemulsioonid ( BE 50R, BE 50, BE 60 jt) ja vedeldatud bituumenid N5uded valamisel: valamiseks kasutatav masin peab olema puhas (mahuti, voolikud, duusid) valada tuleb nii vahe kui v5imalik, kuid pind peab olema uhtlaselt kaetudVaikeste ebatasasuste launtimisel ja kitsastes tingimustes kruntimisel on otstarbekas kasutada kasipihusteid,
8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. Ensüüm Rubisco. CO2 peamiseks assimilisatsiooni rajaks FSs on Calvini tsükkel (pentoosfosfaaditsükkel). Tsükli võib jagada kolmeks: 1. Karboksüülimine, 2. Redutseerimine, 3. Akteptori regenereerimine. Just esimeses faasis seotakse CO2 (rubisco). Erinevad vaheastmed, kui lõppsaaduseks on kaks fosfoglütseraadi molekuli. Redutseerimisfaasis toimub 3-fosfoglütseraadi fosforüülimine ning redutseerimine aldehüüdrühmaks. Aktseptori regenereerimisel toimub redutseerimisfaasis moodustunud trioosidest lähtuvalt CO2 primaarse aktseptori moodustumine, millega tsükkel sulgub. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Oma nime on ta saanud lühendina pikemast: ribuloosbisfosfaadi karboksülaas-oksügenaas. Rubisco on väga suur ensüüm. Ta koosneb 8 suuremast (56 kDa) ja 8 väiksemast (14 kDa) subühikust, mis kokku annavad molekulmassiks 560 kD 9. C4 taimed, paksulehelised (CAM taimed), nende FS eripärad.
Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3. Ammoniaagi degaseerimine: õhuga välja puhumine, veest pH > 11 juures, millega kaasneb õhusaaste; õhu kulu on 3m3/l vee kohta. 4. Membraantehnoloogia võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Bioloogilised meetodid toimivad: 1. Assimilatiivselt lämmastiku sidumisega bioloogiliselt rakumassi. 2. Dissimilatiivselt nitritite ja nitraatide muundamisega N2 'ks
konts. HNO3 → H2SnO3 metatinahape - vees lahustumatu (β-tinahape) Tegelikult on tinahapped (tuntud α- ja β-vorm) “vahelduva koostisega”, ligikaudne valem SnO2 ·1,8 H2O Leelistega reageerib aeglaselt juba toatemperatuuril (eriti õhu juuresolekul): Sn + 4H2O + 2NaOH → Na2[Sn(OH)6] + 2H2 naatrium- heksahüdroksostannaat(IV) Leelislahustumist kasut. Sn regenereerimisel (Sn eraldatakse lahusest elektrolüütiliselt) Halogeenidega kloori, broomiga – taval. tº-l joodiga – nõrgal kuumutamisel fluoriga toatº-l väga aeglaselt 100ºC juures tormiliselt (süttib) SnI4 on kollakas kristallaine, teised halogeniidid värvitud SnCl4 – värvitu vedelik, õhus suitsev (→ Sn(OH)4) SnCl2 kristallub vesilahustest dihüdraadina seismisel oksüdeerub õhuhapniku toimel (valgus soodustab) kasutatakse kangaste immutamiseks
annaabi.ee 
