7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003, lk94. 8 Elise C Otte, lk10 ; Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots. http://www.ensignmessage.com/archives/scandinavianroots.html 9 Elise C Otte, lk13. 10 Kalevi Wiik ,,Eurooplaste juured" Ilmamaa. Tartu 2005, lk.193. 11 Kalevi Wiik, lk.68-69; Refuugium on paik kus elatakse külmadel (jääaeg) perioodidel, Euroopas oli neid kolm: Ibeeria, Ukraina ja Balkan. Kalevi Wiik, lk.69. 2 refuugiumil. Swidry Ukraina refuugiumil. Bromme levis mööda Norra läänerannikut Skandinaavia põhjaosadesse, saades täiendust Ahrensburgi kultuurist (mis oli Ukraina refuugiumil tekkinud). Tulemuseks oli Lõuna-Norras Hensbacka kultuur ja Kesk-Norras
arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut
Kunda kultuuri elanikud tulid siia elama ja jäid siia domineerima. Korinjaki kultuuri ajal olid siin levinud ka neandertallased, kuid neid oli vähe ja nad elasid vaid mõnedes piirkondades ja surid õigepea välja. Tol ajal pidi siin olema mingi Eurooplaste kultuur, kuid seda mis rahva esindajad nad olid, on väga raske kindlaks teha. 22-20 000 aastat tagasi oli kliima jälle suhteliselt karm ja sel ajal korinjaki kutluuri pidi laiali asuma. Neist säilis kaks-kolm piirkonda(refuugium), kus suudeti ellu jääda kõige karmima kliima ajal. Seejärel hakkas kliima taaskord soojenema ja jääaeg lõppema. Kui jää taandus, siis teatud aja möödudes hakkasid jääst vabanenud aladel kasvama taimed ja elama loomad ja nende järel ka inimesed. Soomeugri rahvad on kahtlemate Euroopa kõige põlisemad rahvad ja indoeurooplased on saabunud tunduvalt hiljem. Kultuuride erinevus sõltub väga palju kohalikust toorainest. Neoliitikum neoliitiline revolutsioon
pesitsemiseks (nõmmelõoke, nõmmekiur) või kuuluvad nõmmed nende elupaigakompleksi koosseisu (röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid. Seetõttu võivad teistsugused maastikud osutuda ületamatuks levikubarjääriks. Piusa raudteetamm kui üks võimalik lõunapoolsete liikide sisserännuala ja refuugium. Sama rolli võivad täita jõgede kuivad liivased kaldad. Põlengutega seotud liikidel on hea levimisvõime. Nõmmede rohttaimeliikidel on sageli madal konkurentsivõime ja nad ei suuda konkureerida puhmaste ning sammaldega. Ohud elupaigale Põhiline oht maakasutuse muutumine, s.t. endisaegse maakasutuse lakkamine. Rannikupiirkondades, looduskaunites kohtades ületallamine. Harva ka liiva kaevandamine pigem osa liivikuid tekkinud vanadele liivakarjääridele. Metsapõlengute mahasurumine
kõikumistest. Ulatuslik jäätumine toimus Karbonis, kui taimede fotosünteesi tõttu oli CO 2 tase õhus väga madal. 13. Millised olid jääaegade kolm põhilist mõju liikide levimisele? Too mõni näide. Refuugiumid väikesed maa-alad, kus olid sobivad tingimused, et üle elada nt jääaeg. Nt jääaeg elatakse üle lõuna pool ja pärast jääaega toimub tagasiränne (parasvöötme taksonid, putukad, taimed, selgroogsed). Nii suurendavad levilat. klassikaline refuugium. Esinesid ka põhjapoolsetel aladel refuugiumid (krüptiline). Põhjapool pakkusid orud kaitset parasvöötme liikidele, lõunapool mäestikud jäävaheaegadel külmalembelistele liikidele. Jääkaru tekkinud pruunkarust ja väle rebasest polaarrebase teke. 14. Seleta või joonista põhiteese saarelise biogeograafia teooriast. Teooria selgitada liikide arvu saarel matemaatiliste mudelite abil. Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel
3. sünökol. koosluse reageerimine välismõjule. Reaktsiooninorm tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse pärilikult kindlapiiriline ulatus. Suure r-ga organismidel on väga hea kohanemisvõime. Liigil (populatsioonil) vastab r-le ökoamplituud. Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Refuugium e. pagula piirkond, kus organismid on üle elanud ebasoodsa ajajärgu (nt. viimase jääaja). Euroopa maismaaliikide jääaegsed pagulad on olnud peamiselt mäestikud (Alpid, Püreneed, Karpaadid), veeorganismid on suured jääajad üle elanud suurte jõgede (Doonau, Dnepri, Volga) deltades, termaalvee aladel ja mõnes mägijärves. Rekreatsioon, virgestus töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal
Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena.
annaabi.ee 
