7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003, lk94. 8 Elise C Otte, lk10 ; Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots. http://www.ensignmessage.com/archives/scandinavianroots.html 9 Elise C Otte, lk13. 10 Kalevi Wiik ,,Eurooplaste juured" Ilmamaa. Tartu 2005, lk.193. 11 Kalevi Wiik, lk.68-69; Refuugium on paik kus elatakse külmadel (jääaeg) perioodidel, Euroopas oli neid kolm: Ibeeria, Ukraina ja Balkan. Kalevi Wiik, lk.69. 2 refuugiumil. Swidry Ukraina refuugiumil. Bromme levis mööda Norra läänerannikut Skandinaavia põhjaosadesse, saades täiendust Ahrensburgi kultuurist (mis oli Ukraina refuugiumil tekkinud). Tulemuseks oli Lõuna-Norras Hensbacka kultuur ja Kesk-Norras Fosna kultuur, Põhja-Fennoskandis Komsa kultuur
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
pesitsemiseks (nõmmelõoke, nõmmekiur) või kuuluvad nõmmed nende elupaigakompleksi koosseisu (röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid. Seetõttu võivad teistsugused maastikud osutuda ületamatuks levikubarjääriks. Piusa raudteetamm kui üks võimalik lõunapoolsete liikide sisserännuala ja refuugium. Sama rolli võivad täita jõgede kuivad liivased kaldad. Põlengutega seotud liikidel on hea levimisvõime. Nõmmede rohttaimeliikidel on sageli madal konkurentsivõime ja nad ei suuda konkureerida puhmaste ning sammaldega. Ohud elupaigale Põhiline oht maakasutuse muutumine, s.t. endisaegse maakasutuse lakkamine. Rannikupiirkondades, looduskaunites kohtades ületallamine. Harva ka liiva kaevandamine pigem osa liivikuid tekkinud vanadele liivakarjääridele. Metsapõlengute mahasurumine.
kõikumistest. Ulatuslik jäätumine toimus Karbonis, kui taimede fotosünteesi tõttu oli CO 2 tase õhus väga madal. 13. Millised olid jääaegade kolm põhilist mõju liikide levimisele? Too mõni näide. Refuugiumid väikesed maa-alad, kus olid sobivad tingimused, et üle elada nt jääaeg. Nt jääaeg elatakse üle lõuna pool ja pärast jääaega toimub tagasiränne (parasvöötme taksonid, putukad, taimed, selgroogsed). Nii suurendavad levilat. klassikaline refuugium. Esinesid ka põhjapoolsetel aladel refuugiumid (krüptiline). Põhjapool pakkusid orud kaitset parasvöötme liikidele, lõunapool mäestikud jäävaheaegadel külmalembelistele liikidele. Jääkaru tekkinud pruunkarust ja väle rebasest polaarrebase teke. 14. Seleta või joonista põhiteese saarelise biogeograafia teooriast. Teooria selgitada liikide arvu saarel matemaatiliste mudelite abil. Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
