kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei; teokraatlik-islamimaailma, vatikan, Iraan. Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu
kaootilises igapäevas. Aru saada komplektsetest seostest konkreetses planeerimissituatsioonis. 14. Planeerimistraditsioonid. · Sünoptiline ehk ülevaatlik ehk kõikehõlmav tervikplaneerimine · Inkrementaalne ehk järkjärguline parendusplaneerimine · Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess · Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine · Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine 15. Sünoptiline: tugevused - .... Nõrkused takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu. Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised
planeerimissüsteemis ja -praktikas Põhimõtteliselt võiks rääkida edasi 5 erinevast lähenemisviisist planeerimisele: 1. Sünoptiline e. ülevaatlik e. ratsionaalne e. kõikehõlmav tervikplaneerimine 2. Inkrementaalne e. samm-sammuline e. järkjärguline parendusplaneerimine 3. Transaktiivne planeerimine e. planeerimine kui õppeprotsess 4. Advokaatplaneerimine e. usaldusmees e. huvigruppide esindusplaneerimine 5. Radikaalne planeerimine e. ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine. 10. Sünoptilise ja inkrementaalse planeerimismudelite tugevused ja nõrkused Sünoptiline (ehk ratsionaalne) planeerimine baseerub ideaalsete normide rakendamisel kõikehõlmava, süstemaatilise ja etteprogrammeeritud protsessi kaudu toimuvas planeerimistegevuses, kus eesmärgiks on kõikvõimalikke asjaolude väljaselgitamine igakülgse ja ülevaatlikku analüüsi kaudu. Kõige tavalisem kriitika kõikehõlmava planeerimise vastu on, et see:
osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad muutuvad põhiliselt samaks Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine
Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhidel, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta
Johann. Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhidel, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - oli Luxemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas. 1356 andis ta välja Kuldbulla(Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsad ürikud), mis määras kindlaks keisrite
Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari trooni (seal valitses kõrvallliin). Aastal 1400 kaotasid Luksemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon Trooniheitlus-Sks-R-osa-tsehhidevaensaksavastu-hussiidid-hussiitidesõjaajalkao tasidvõimu Karel I (kuningas 1346-1378, Saksa-Rooma keiser Karl IV nime all 1347-1378)Oma valitsuse alguses sõdis Poolaga
annaabi.ee 
