Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G
Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st. Teise reformiga taheti takistada talumaade misastamist,kuid seegi õnnestus vaid mõnes regioonis. Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati
Valitsemine ja avalik haldus 4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis 4.1 Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega Täidesaatva võimu korraldus erineb riigiti rohkem kui seadusandliku võimu oma. Näiteks erineb valitsuse positsioon presidentalismi ja parlamentarismi puhul oluliselt, samas kui parlamentide juures näeme peamiselt ühisjooni. Teine põhjus, miks valitsused riikide vahel rohkem erinevad peitub täidesaatva võimuharu sagedasemas reformimises. 4.1.1 Kas tooniandja või parlamendi käsutäitja? Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Sellel on mitmeid põhjusi. Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. Näiteks oli Briti parlamendil 19. sajandil sama suur administratiivpersonal kui valitsusel, praegu on aga täidesaatva võimu aparaat parlamendi omast mitu korda suurem.
võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st. Teise reformiga taheti takistada talumaade misastamist,kuid seegi õnnestus vaid mõnes regioonis. Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju
kasvatamise ja õpetamise vajadustest. Ta kontrollib laste teadmisi koolis ja leerikoolis. Luteri usu kirikupastorist saab õpetaja, keda selle nime all tuntakse tänapäevani välja. KRISTLANE. JESUIIT Kirikutegelastele oli selge, et tuleb säilitada katoliiklus, seda laiendada, pöörata tähelepanu haridusele. Algas vastureformatsioon. 18 Jesuiitide ordu suutis öelda kaaluka sõna religiooni tugevdamiseks ja reformimises ning lõi oma aja parima haridussüsteemi Euroopas. Jesuiitide õppeplaanis oli ühendatud skolastika ja humanismi printsiibid. Õppeplaani põhiliseks eesmärgiks oli: · arendada võimet korralikult rääkida ja kirjutada, head, jõulist ja rikast ladina keelt · vaimu treenimine ja läbi selle distsiplineerimine. Haridussüsteemi administreeriti ja kontrolliti ülalt alla. Ta oli jäik ja üle distsiplineeritud, initsiatiivitu.
aastat hiljem. Vanimad säilinud tekstid 13. sajandist pKr. Avesta osad sisult ja vormilt erinevad. Koosneb viiest osast: · Jasna · Visprat · Vendidad · Yasht · Khurdad Tänapäeva zoroastristid arvavad, et säilinud tekst vaid väike järele jäänud osa Katkend Avestast sellest, mille Aleksander Suur hävitas. Põhimõtted Zarathustra nägi peamist mõtet preestrite võimu purustamises ja usu sütemaatiseerituks reformimises. Ta oli haoma (joovastav jook) joomise ja loomaohverduse vastu, nood aga sulandusid hiljem zoroastrismi tagasi. Usundi sisuks oli abstraktse hea ja kurja - Ahura Mazta ja Akrimani - võitlus kõigil tasandeil. Inimene peab valima õige poole, rumalad ei oska valida. Õige valik toob valijale viimse kohtupäeva järgse hea elu - paradiisi. Zoroastrismi peetakse monoteistlikuks Zarathustra enda osa tõttu, kus Ahura Mazta on täielikult
1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid aadlikud ning nii oli võimalik teopäevade arvu võimalik vähendada ainult riigimõisates. Üritas takistada ka talumaade mõisastamist. Uute külade ja talude rajamine ja kartulikasvatus. Preisimaale saabus 360 000 inimest. Absolutismi reformimises ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Jätkus koolihariduse areng. ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia
Nt ka Prantsusmaa ja India suhtes. Ta leidis, et Jumala käsi on mängus iga valitsuse ja poliitilise ühiskonna kujunemisel. Igal rahval on oma kuju ja oma koht sellises jumalikus plaanis. RELIGIOON ÜHISKONNAS. Religioon on tsiviilühiskonna alus, riigikirik on ühiskonna alus, riik ja kirik peavad olema lahutamatud. Kuigi Prantsusmaal oli puudujääke kiriku tegevuses, siis Burke leidis, et neid kiriku vigu ei saa ravida uskmatuse ja kogu süsteemi lammutamisega. Lahendus oleks kiriku reformimises. Kirik kui institutsioon pole vastutav teatud inimeste teatud ajal tehtud kuritegude eest nt Pärtliöö eest, mil tapeti hugenotte. Burke pidas Prantsuse revolutsiooni läbinisti ateistlikuks ning oma tegevust võttis kui Euroopa kristlaskonna kaitsmist. INIMENE JA RELIGIOON. Inimene on oma olemuselt religioosne loom, ateism pole mitte vaid inimese mõistuse, vaid ka instinktide vastu ning seetõttu ei saa kauaks püsima jääda. Suur osa teosest "Reflections..
annaabi.ee 
