seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3.tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi: 1.Residuaalne mudel –( Residuaalne. (residual – jääk, ülejääv). Teenuseid, raha antakse vajaduse järgi
2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi
... 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD ......................................................................................... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud............................................................
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.