· Goethe- (1749-1832). Loomingut alustas luuletustega, peale ülikooli kirjutas näidendeid. Edu tõi draama ,,Götz von Berlichingen". 1774 valmis ,,Noore Wertheri kannatused", mis tegi ta Euroopas kuulsaks. Ta elutööks sai kaheosaline tragöödia ,,Faust". (Faust on ajalooline kuju, ENE andmeil elas u.1480-1536 või 1539 Johannes Faust, kes oli Saksa rändastroloog ja mustkunstnik. Faustist tekkis legende juba tema eluajal, hiljem on temast saanud renessansi-ja reformatsiooniajastu inimese, teadmis-ja tunnetusajastu võrdkuju). Faustist eeskuju võtnud toesed: Marlow ,,Doktor Faustus", Manni ,,Doktor Faustus", Bolgakov ,,Meister ja Margarita", Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan".
tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises (chancery) aidata õigluse võidule range kindlavormilise õiguse vastu. Ka chancerys rakendatav õigus (equity, aequitas) juristide ajaks, see formaliseeriti kiiresti ja allutati tsunfti tööviisidele. 8 Verine reformatsiooniajastu tõi vajadusduse uue õigusemõistmise järele. Seati sisse uued kohtud privy council ja star chamber. Ka need pärinesid kuninga nõukogust. Eelkõige pidid need vastu astuuma kuritarvitustele, mis tekkisid vandemeestee instituudi kasutamisest. Vandemehed hakkasid lõpuks õigusemõistmist kohtunike käest ära võtma. Sellest tingitud korralageedusele pidid vastu astuma privy councili otsused. 17. sajandi alguseks tekkinud
Renesanss 14.sajandil mõjutas kõige rohkem just Lääne-Euroopa kultuuri, rõhutas vajadust pöörduda lihtsa keele ja Uue Testamendi kujundite abil tagadi ristikoguduse lätete juurde. Renessansi ajal tekkis ka humanistlik liikumine, mis pidas oluliseks uurida Piiblit pigem 14 algkeeltes ja selliste ebausaldusväärsete ladinakeelsete tõlgete kaudu. Lõi soodsa pinnas uuteks piiblitõlgeteks. Reformatsiooniajastu 16.sajandil, Martin Luther ja Huldrych Zwingli, märkasid kasvavat ebakla aposellike ja keskaegsete kristlike arusaamade vahel ning nõudsid reforme. Keskajal olevat kiriku õpetust kas moonutatud või ilustatud ja see oli vaja taas viia Pühakirjaga vastavusse. Protestandid Luterlased Anglikaanid - Baptistid - Nelipühalised
Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil. Paljud tema draamad kujutavad kodanliku ühiskonna varjatud külgi, pahelisi instinkte, hukatuslikke kirgi, perekonnas valitsevat usaldamatust ja vihkamist. Armastust käsitleb Strindberg kui mehe ja naise võitlust ülemvõimu pärast, mistõttu tema abieludraamad lõpevad enamasti traagiliselt. Neist tuntumad on ,,Isa" ja ,,Surmatants"
(sisuliselt on antud põhiseaduslikult diskrimineerimisvõimalus); lisaks §29 (1) 3, §31 (1) 3, §44 (4) Põhiõiguste üldosa I (põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste, põhiliigitused, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa põhiõiguste harta). Sisuliselt on põhiõigused sama vanad kui õhtumaade filosoofia. Alguseks võib lugeda Antiik-Kreekat (võrdsuse idee, imago dei jne) Oluline on ka reformatsiooniajastu (see tähistas usuvabaduse sündi) Keskajast pärineb ka põhiõiguste dokument Magna Charta Libertatum (1212) loetakse siiamaani kehtivaks, kuigi puudub praktiline tähendus (eriti Suurbritannias) Tänapäevaste põhiõiguste teke (17.saj. II pool): - Klassikalised liberaalsed põhiõigused ja vabadused (Locke riik peab kaitsma inimese omandit; 18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid)
õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud. Russowi elu müüdistumises on rolli mänginud Jaan Kross romaan „Kolme katku vahel“. Russowi kirjutatud kroonika on andnud ainest paljudele kultuuriteostele, nt film „Viimne reliikvia“. Kroonika sissejuhatus on tähenduslik: seal põhjendatakse kroonika kirjutamise eesmärke. Tuleb välja autori protestantlik vaade ja et on reformatsiooniajastu. Sissejuhatuses on jumala karistuse motiiv – Liivi sõda jm hädad on Liivimaa elanike pattude palk. Russow räägib loodusest, kohalikest, kommetest. Tema loodud kuvandist selgub, et Liivimaal on palju loodusande ja Saksa seisuste kord valitseb tugevasti (allutaja-alluja vahel suur lõhe). Russow tähtsustab haridust, vajadust õpetada õpetajaid, et luterlus jõuaks rahvani. Russow suhtus Moskva poliitikasse halvasti, sest nad olid teisest usust
apteekrid jms. Küll oli arsti tööks ravimeid ,,välja kirjutada" (seega pidi ta teemaga kursis olema). Keskajal tegelesid farmaatsiaga apteekrid, ,,rohumüüjad", kõikvõimalikud rändkaubitsejad ning rahvameditsiin (sellest võib eesti keeles pikemalt lugeda Heino Gustavsoni raamatust Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. (1972)). Keskaja lõppu markeerib ka farmakoloogia ajaloos Paracelsus (vt ka ptk 6). Tegemist oli reformatsiooniajastu inimesega, kes püüdis põhimõtteliselt mineviku autoriteetidele ja teooriatele selga keerata (siinkohal tekkis tal ilmselt ka vajadus eksperimentaalselt oma uudseid lahendusi katsetada). Paracelsus ei jätnud humoraalteooriat täiesti maha, kuid ta 13 Sublimatsioon aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse. 21 keskendus selle ühele komponendile Maale ning väitis, et Maa on loonud kõik elava
annaabi.ee 
