John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
enama meeletaju toimel. Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi algelemendid. Mõistus on nende kujutluste tunnetamisel passiivne. Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et kujutlused muutuksid teadmisteks, tuleb saadud materjali läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduse kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide e.
Last tuleks ehk eristumisele. Baasmõiste- Arengu all arengut. Ehk piiridest. Ütles, et teadmised, Nägi spermatosoide uurides, kasvatada loodusseadustega tuleb mõista lapse ontogenees kordab ideed pärinevad aistingutest, et pea osas on väike inimene kooskõlas, looduse ees on kõik pidevat kohanemist fülogeneesi, isenid teadmised ka reflektsioonist. (homunculus). Naise võrdsed. Keha ja vaimu tuleks keskkonnaga, pärineb areng kordab liigi Keskkonnateoreetiline, kõik organismi vaja ainult harmooniliselt arendada. temalt. ’’Liikide arengut. teadmised tulevad selleks, et laps seal kasvada Nimetas oma tekkimine’’ 1859
vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb on seal vaimus olevad ideed, siis on väljaspool kahtlust et inimesed omavad oma vaimus erinevaid ideid nagu näiteks need mida saab sõnadega väljendada ja teised. Seega uurib locke kuidas inemene nendeni üldse jõuab. Teises punktis ,,kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist" tahab ta öelda et Inimese vaim on tühi,nagu valge paber sest algselt pole sellel ideid, vaid need ideed omandatakse läbi vaatluste ja mõtiskluste. Kui vaatlus varustab vaimu mõtlemise algmaterjaliga, siis ettekujutusvõime niiöelda seob tajutud algmaterjali omavahel ja 'salvestab' selle vaimu. Ehk inimesed saavad oma teadmised ja arutlused kogemustest. Olen Locke`ga nõus sest kui näiteks lapsele öelda et tulega ei tohi mängida sest tuli teeb haiget
Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud. Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks
On olemas kolm traditsioonilist uurimisstrateegiat: 1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada.
räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng. Nicolaas Hartsoeker tegeles raku arengu teemadega, kas toimud preformism või epigeneetiline (kvantitatiivne või kvalitatiivne) areng. John Locke (1632-1704) ja tabula rasa teooria, seisukohad essees "Essee inimmõistusest"(1690): Bioloogia taust; filosoofiline käsitlus, metoodika teadmata Tabula rasa (puhas leht) kui inimene sünnib, ei ole tal kaasasündinud teadmist, vaid inimese teadmised pärinevad aistingutest, reflektsioonist - vastandus tolleaegsete domineerivate seisukohtadega Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste Kordamine läbi kordamise kujunevad harjumused; harjumuste kujunemiseks on vaja kordusmomenti Jäljendamine laps õpib jäljendades, lapse arengut mõjutab keskkond Õppimine tasu ja karistuse meetodil inimesed on haaratud sellesse käitumisse, kus näevad mingisugusg kasu
· Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · Praktilises elus on väga tähtis koht tõenäolisusel, · Võetakse vastu üksnes meeltega (värvid, helid), mis täiendab puuduvaid teadmisi. · Paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · Vaimu suhe sellistesse lausetesse on usk, oletus · Milledest tekivad reflektsioonid (sisemised ja arvamus. teadvuse seisundid), · Osalevad reflektsioonist ja sensatsioonist (aeg, · Riik nauding). · Riigi ülesanne on inimese vabaduse ja omandi kaitse. · Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: · Seega ei saa riigivõim olla piiramatu. nende põhjuseks on otseselt objektist lähtuvad · Riigivõim jaotub seadusandlikuks, täidesaatvaks ja mõjud
annaabi.ee 
