Biheivioristliknlähenemisviis,mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustatava reaktsiooni,on oma piiratuse tõttu populaarsuse kaotanud.Ühed ja samad mõjustused kutsuvad erinevates inimestes ja samas inimeses erinevatel hetkedel esile ka erinevaid reaktsioone.Väline tegur vahendatakse sisemise,psüühilise tegevuse kompleksi poolt,mistõttu ärrituse ja käitumise vahel ei ole otsesõltuvust. Taisisõnu öeldes-käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel,kuid kõrgematel loomadel,eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase,mõtestatud,kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. FÜSIOLOOGILISE JA PSÜÜHILISE SUHE Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta,et aju on psüühika materiaalne alus,et psüühika on aju funktsioon,et füsioloogiline on esmane ning psüühiline sellest tulenev
(järelikult 70 kg kaaluga inimesel on põhiainevahetus keskmiselt 1680 kcal ööpäevas). Põhiainevahetus sõltub ka soost ja vanusest. Meestel on ainevahetus protsessid intensiivsemad kui naistel. Lastel on põhiainevahetuse väärtused, arvestatuna keha pinna ühiku kohta, kõrgemad kui täiskasvanul. Kõik välised ja organismi sisekeskkonna faktorid reguleerivad närvisüsteemi kaudu reflektoorselt põhiainevahetust. Põhiainevahetuse regulatsioonis on tähtis osa tingitud-reflektoorsetel faktoritel. Nt. on sportlasel põhiainevahetus mõnevõrra suurenenud treeningupäevadel ja eriti võistluspäevadel. Põhiainevahetusele mõjuvad mitmed hormoonid. Türoksiin nt. suurendab tugevasti põhiainevahetuse näitajat, kilpnäärme hüpofunktsiooni korral see aga väheneb. Teiste faktorite kõrval mõjuvad aine- ja energiavahetusele toidu hulk ja koostis ning toidureziim. 38. Vitamiinide tähtsus ainevahetuses. Vitamiinid on suure bioloogilise aktiivsusega
tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu
tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu
· tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funktsioon. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimstele aju vasak poolkera.( Roger Sperry , avasuste eest Nobeli preemia) 16 Viimased uurimused näitavad aga et loovmõtlemise juures on sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel , eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on maailma ja selles valitseva seaduspärasuste NS-is esinedatud mudel, mis vaatamata oma füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline.
kommunikatiivne, s.o inimestevahelise teabevahetuse ja suhtlemise funktsioon; tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funktsioon. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimstele aju vasak poolkera.( Roger Sperry , avasuste eest Nobeli preemia) Viimased uurimused näitavad aga et loovmõtlemise juures on sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel , eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud , kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Kaasaegne psühholoogia on veenvalt näidanud, et inimkäitumise oluliseks vahendajaks on maailma ja selles valitseva seaduspärasuste NS-is esinedatud mudel, mis vaatamata oma füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline.
Biheivioristlik lähenemisviis, mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustava reaktsiooni, on oma populaarsuse kaotanud. Välisärritaja ei määra üheselt käitumist. Ühed ja samad põhjused võivad esile kutsuda erinevates/samades inimestes erinevaid reaktsioone. Väline tegur vahendatakse sisemise, psüühilise tegevuse kompleksi poolt, mistõttu ärrituse ja käitumise vahel ei ole otsesõltuvust. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult paneeritud aktiivse käitumisega. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: * sisemised ärritused,
Nii aju tervikuna kui ka aju eri struktuuriosade töö on ristsüsteemil põhinev – see, mis tuleb väljaspoolt infona paremalt poolt, projitseeritakse ajus vasakule ja vastupidi (ka ülal-all põhimõttel). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed. Kogemuste põhjal kujunevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetatakse tingitud refleksiks. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel, on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Ajukoor ehk cortex on enim välja kujunenud aju osa, mis on ka esimesena väljaspoolt näha. Ajukoore alla on peitunud teised sturktuuriosad – otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar ning väikeaju.
ajukoorealustes piirkondades; retikulaarformatsioon, hüpotaalamus ja limbiline süsteem; 2) informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk - ajukoore tagapool; kukla-, kiiru- ja oimusagar; 3) tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige laubasagarad (otsmikusagarad). Introverti iseloomustab keskmisest kõrgen kns erutustase ehk aktivatsioon. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast, vaid maailma ja selle omadusi. Tänapäevane psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilike ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele.