Ei proovita tarbitud toidust lahti saada KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Sarnane tavalise emotsionaalse ülesöömisega, kuid söömishood määravad isiku stressiseisundi. OKSENDAMINE Kasutatakse pidevalt tahtlikku toidu välja oksenamist oma kaalu hoidmiseks või langetamiseks. DIABULIIMIA Manipuleeritakse insuliiniga, et säilitada või langetada kaalu. RUMINATSIOON Väga haruldane söömishäire, mille puhul inimene tahtmatult/reflektiivselt oksendab kõik, mis püüab tarbida. EDNOS Ednose puhul on mitu söömishäiret ühinenud, mille puhul ei saa liigitada isikut ei ühe ega teise alla, kuna indiviidil on mõlema söömishäire tunnused. PIKA Kontrollimatu iha millegi söömisesse, närimisse või lakkumisse, mis pole söödav või ei sisalda mingeid toitaineid. Indiviidid ei näe vahet toidul ja mittesöödavatel ainetel. Süüakse näiteks kriiti, paberit, söögisoodat, liimi,
Öösel on raja äärde asetatud midagi, olgu see siis mändide keskel peidetud lehtpuuoks või kahe meetri kõrgusel puusse löödud nuga - sina pead seda märkama ja õhtul teatama, kus midagi teisiti oli. Ja tulemused andsid endast varsti märku. Meile muutus õppimine (ka inglise keeles teooria meelde jätmine) järjest kergemaks, rääkimata praktilistest oskustest ja nende oskuste ja teooria kokkuviimisest. Meid õpetati õpetatut reflektiivselt mälust üles leidma. Vene teadlane I. Pavlov ongi arvanud, et õppimise eesmärk on reflekside kujundamine või kustutamine. Ta tõdeb, et õppimise efektiivsuse kindlaksmääramine toimub: · reaktsiooni tugevuse kaudu; · latentsiaja kaudu tingitud stiimulist reaktsiooni tekkimiseni- mida lühem, seda efektiivsem õppimine; · korduste arvu kaudu, mida läheb vaja tingitud refleksi kinnistamiseks. (http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/oppimine
Kujuneb arusaam asjade püsivusest. See tähendab, et asjad eksisteerivad ka siis, kui nad ei ole vaateväljas. Selles staadiumis lapsed hakkavad maailmast aru saama tänu sensoorsete kogemuste koordineerimisele (nagu nägemine ja kuulmine) füüsiliste ja motoorsete tegevuste kaudu. Imikud saavad maailmast informatsiooni tänu füüsilistele tegevustele, mida nad teostavad. Lapse võimed arenevad reflektiivselt, instinktiivselt Sensomotoorse perioodi lõpuks on esemed eraldiseisvad isikutest ning ajas püsivad. Objektide püsivusest arusaamine põhineb sellel, et need on olemas sõltumata selles, kas neid saab näha, kuulda, katsuda või mitte. Objektide püsivusest arusaamine on Piageti arvates üks olulisemaid imiku saavutusi. (7) 5.1.2. Tegevuseelne staadium( 2-7 a) Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks
valdkondadest: · Poliitiline filosoofia · Poliitiline sotsioloogia · Võrdlev poliitika (Comparative Politics) · Avalik haldus (Public Administration) · Rahvusvahelised suhted Poliitiline süsteem Küberneetika Morbert Wiener (1894 1964) 'Cybernetics or control and Communication in the Animal and the Machine (1948) Kr kybernetes 'tüürimees' Oluline pööre teoorias lubas analüüsida protsesse mitte ainult kausaalselt, vaid ka reflektiivselt. Üldine süsteemiteooria Ingl general system theory Üldise süsteemiteooria põhiideed: · Tervikut (süsteemi) saab vaadelda kui elementidest koosnevat organismi, mida ümbritseb keskkond · Tervik tähendab enamat kui tema osade summat tuntud ka sünergiaefektina 2 Süsteem (kr systema 'ühendus, tervik') koosneb elemtidest ja seostest
Tagantjärele tarkusest abi ei ole. Noorukiiga on kõige tähtsam aeg inimese seksuaalses arengus. Teadvustatakse, et ollakse võimelised sugu jätkama. Sekundaarsed sugutunnused hõlmavad tähelepanu, keha atraktiivsus on keskpunktis. Kõik seksuaalkäitumise vormid on noorukieast peale teadlikud/tahtlikud. Teadvustatakse esimest korda, et inimene on seksuaalne olend. Noorukieas on seksuaalsus tähtis, kuna nooruk oskab reflektiivselt mõelda, refekteerirtakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust (Kui edukas ma olen seksuaalsuhetes jne). Kui lapseeas oli seksuaalsus privaatne, siis noorukieas on seksuaalsus psühhosotsiaalne seotud teiste indiviididega ning mõjutab vastastikuised suhteid. Seksuaalsus noorukieas: viis teemaderingi 1) 9
juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et vaatame, siis natuke veider. Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga. Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan), Vaimne (kõik mõtted, ideed, seisukoht, millega end samastan), Sotsiaalne (kõik rühmad, kuhu kuulun) Üks või mitu Mina? Tavaliselt üks (Eva White). Mina presenteerimine: Erving Goffman me kõik käitume spontaanselt ja reflektiivselt. Spontaanne käitumine sarnaneb ajaloos olnuga. Reflektoorset käitumist on 2 liiki: Võib presenteerida end nii, nagu on (lootused/ootused) Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna. Goffman : ,,See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud." Goffman ta on tähele pannud, et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk inimestevahelisete suhete maailmas saab aru sellest, et inimene ei
) Äärmuslikel juhtudel võib tekitada hirmu või kaitseseisundit, sest on meile prognoosimatu ja huvi ei teki. Õppimise käivitab teadaoleva ja tundmatu vahel mõõdukas ebakõla. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget’ järgi. Piaget’ teooria kohaselt on kognitiivse arengu põhiastmeid neli: 1. Sensomotoorne aste: 0-2a. Vastsündinu maailmataju algab katse ja eksimuse meetodil toimimisest .Toimub järk-järguline üleminek reflektiivselt käitumiselt eesmärgipärasele tegevusele. Algne kogemus talletub laste mälus motoorsete tegevusskeemidena. Sensomotoorne reageering asendub vahetule ärritajale mõttelise ettekujutamisega ning nähtud tegevuste jäljendamisega. Sensomotoorse arengu perioodi lõpuks hakkavad lapsed ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid ja nende tagajärgi. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a
annaabi.ee 
