moel mõjutavad. Näiteks, kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed 7. Vastavalt erinevatele objektidele, millega inimesed kokku puutuvad, on nad ideedega erinevalt täidetud. Inimesed tegelevad nii oma välisest maailmast tulenevate ideedega, kui ka vaimu omadega, see oleneb aga objektide mitmekesisusest ja ideede reflekteerimise hulgast. Locke ütleb, et inimene ei omanda kunagi selgeid ideid oma vaimu tegevustest, kui ta ei uuri oma mõtteid tähelepanelikult. 8. Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu. Kuigi vaim toimib pidevalt, on inimese meeled pidevalt ärritatud objektide mitmekesisuse tõttu. Vaimu tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid tundeid omaenda tegevuse reflekteerimiseks. Inimesed kasvavad üles, hoides tähelepanu all
Teadvustab, et kunstikavatsus on ikkagi võimule suunatud. Lääne kunstniku turg on Nõukogude Liidu kunstniku võim, sellele ei saa end vastandada. Nõukogude valitsejates on kunstniku alter ego. Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi kultuuriarheoloogia - tuleb arvestada kultuuripiire, püütakse seletada paradigmade vahelduvat mehhanismi. Kunstivoolude juures ei ole oluline mitte kunstitoodang, vaid enesetõlgendus. Tänapäeva
Lepitaja ei otsusta. Tema põhiroll on osapooltevahelise suhtlemise taastamine ja kaasaaitamine, et osapooled leiaksid konfliktile lahenduse. 12 Kressel (2000) eristab kontekstis eesmärgile orienteeritud ja sotsioemotsionaalset lepitusstiili. Esimese stiili eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine põhiküsimuses. Teiseljuhul on peataotluseks omavaheliste suhete taastamine konflikti senise käigu reflekteerimise ja oma positsioonide selgitamise kaukdu. Lepitaja peab tagama, et osapooled langetaksid informeeritud otsuse. Parimaks õigustuseks ja põhjenduseks lepituse kasutamisel on osapoolte vaba tahe. Kui konflikti lahendamisel pöördutakse ühiselt isiku või institutsiooni poole abi saamisesk, on loodud parim eeldus edukaks lepitustegevuseks. Lepitaja sekkumine võib olla vajalik, kui üks osapooltest on lootusetult alla surutud.
milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele ,,mida ta kasutab?", siin on teadmised, oskused, mis seotud mingite teooriate või kindlate koolkondadega. Selle abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme. · Burnard (2002) provotseerimisoskus, suhete loomise ja lõpetamise oskus, aja ohjamise ja sisustamisoskus, teabeandmise oskus, kliendi toetamise oskus, tunnete peegeldamise ja tunnetega töötamisega vilumused, kliendi kõne reflekteerimise oskus. · Nystul (2006) räägib komistuskividest, kuhu nõustaja võib komistada. o Pean kõiki oma kliente armastama eetika nõuab et kõikidesse tuleb suhtuda ühtemoodi. N ütleb, et kui ta arvab, et kõiki tuleb armastada, siis see on võimatu. Alguses võib tekkida süütunne, et ei armasta kõiki. Aitaks kovisioon, supervisioon.
mõõtmise järgne hinnanguline otsustus (millisel tasemel on personal antud hetkel ning kuivõrd on suuteline soovitud eesmärke, tulemusi saavutama) Õppiv organisatsioon Õppiv organisatsioon ei ole kohe kindlasti mitte pidevalt toimuvad koolitused või et kõiki inimesi suunatakse õppima, vaid pigem võib seda mõista kui kõigi organisatsiooniga seotud inimeste ühist märkamise, taju, tunnetuse, analüüsi, kogemuste reflekteerimise, mõtestamise, tähenduste otsimise ja leidmise protsessi, ühise tarkuse saavutamist. ,,Õppiv organisatsioon areneb pidevalt, luues ja täiustades tuleviku eduks vajalikke võimeid" (Wick; Leon). Õppiva organisatsiooni käsitluse aluseks on viis põhimõtet : 1. On olemas ühine missioon ja eesmärgid, mille on teadvustanud kõik töötajad ning mis on kõigi jaoks motiveeriv eesmärkide ja väärtuste komplekt. 2
lugejavõimete ja isiksuse arengut. Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja enesetunnetus. Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema, teadlikumalt õppima ja tegutsema. 1.4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Seda tehakse erinevate tekstide lugemise, nende üle arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme (ühisarutelud, projektid jne). Saavutatud üldpädevused kajastuvad tekstiloomes, esitlustes, arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Õppematerjali rakendamise ja probleemülesannete lahendamiseks pakub välja teise, sarnase mudeli: 1.Loo meeleolu; 2.Saa aru ülesande nõuetest; 3.Tuleta meelde ülesande lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsides ja planeerides oma tegevust; 4.konkretiseeri põhiideed detailse infoga; 5.Arenda kogutud info tegevuskavaks; 6.Veendu, et lõppvastus on õige. Ka see tegevusskeem omandatakse paralleelselt konkreetsete tegevusoskuste ja oma tegevuse jälgimise ning reflekteerimise õppimisega. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet. Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste avaldusi. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu