§ Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine § Vasomotoorne ja südame talitlus § Higistamiskeskus Piklikaju PEAAJU Keskaju: q närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel. q tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. q akustilised orienteerumisrefleksid. q optilisted orienteerumisrefleksid. Keskaju www.daviddarling
Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist Paljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonid Ajusild Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused
- rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng
rubrospinaalkulgla tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga) - minimaalne (liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju) - optimaalne (saavutatakse tervistav
sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne e motoorne ja sekretoorne osa). Neuronite kehad moodustavad tuumi ning neid ühendavad närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad: Ülenevad juhteteed: sensoorsete infot kandvad Alanevad juhteteed: eferentseid signaale edastavad Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Sellega, et refleksikeskused asuvad teatud segmendis, on võimalik hinnata seljaaju funktsiooni (põlverefleks). Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest
Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine
kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal
sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne e motoorne ja sekretoorne osa). Neuronite kehad moodustavad tuumi ning neid ühendavad närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad: Ülenevad juhteteed: sensoorsete infot kandvad Alanevad juhteteed: eferentseid signaale edastavad Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Sellega, et refleksikeskused asuvad teatud segmendis, on võimalik hinnata seljaaju funktsiooni (põlverefleks). Spinaal- ja kraniaalnärvides on ainult tupega aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseid närivkiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetus läheduses, nagu basaalganglionites ja seljaajust väljaspool spinaalganglionites.
annaabi.ee 
