KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu
Duaalsete muutujate optimaalsed väärtused on võrdsed vastavate lisamuutujate kordajate väärtustega esialgse ülesande viimase (optimaalsel kujul oleva) simplekstabeli sihifunktsioonile vastavas reas. 21. Selgitada, mis on andmeraja analüüsi meetodis efektiivsusraja. Maksimaalse tõusuga sirge, millele vastab maksimaalne efektiivsus. Ehk siis sirge, mis hõlmab kõiki teisi punkte. 22. Selgitada, mis on andmeraja analüüsi meetodis referentsgrupp konkreetse DMU jaoks. (Kahest) DMU-st koosnev grupp, mille praktikat eeskujuks võttes saab kolmas DMU oma tegevust efektiivsemaks muuta, seejuures peab kolmas DMU oleme referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24
raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab) Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele. Indiviid samastab end etalongrupiga, võtab üle selle väärtushinnangud, hoiakud ja käitumise. Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad, kellega sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal
1.Sotsiaalne kihistumine on ühiskonna tunnusmärk, mitte ainult peegeldus individuaalsetest erinevustest- rikaste perre sündinud laps on tõenäoliselt parema tervise, paremate tulemustega ning elab pikemat elu kui vaeste perre sündinud laps. 2. Sotsiaalne kihistumine kandub üle ühest põlvkonnast teise. 3. See on ülemaailmne nähtus, kuid selle intensiivsus vareerub riigist riiki 4. Sotsiaalne kihistumine ei hõlma ainult ebavõrdsust, vaid ka tõekspidamisi. 42. Defineeri referentsgrupp, ,,in-" ja ,,out-" grupp Referentgrupp juhtgrupp, millest teised lähtuvad. Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Enese identifitseerimine ja võrdlemine teiste gruppidega. In-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel
Olulised teised (significant others) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. Üldistatud teine (generalized other) – kujuteldav abstraktne kõrvaltvaataja, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja
Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes - kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust lühemana kui tegelikult oli Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm- võrdleme end teistega. Referentsgrupp- võib olla võrreldamatu kui mõjutatud kult vah erinevuste poolest Skaala kasutamine, vastamisstiilid- Sagedus- madala sagedusega ja kõrge sagedusega skaalad vastus- valimine+ sots soovitavusest ja enese privaatsuse kaitsmise tahe päriolekukalduvus- kalduvus nõustuda väitega, olenemata selle sisust. Seletus: mälust saab leida kinnitust ka vastandlikele abstraktsetele enesekohastele väidetele. Nõustumine kogn lihtsam, sest väitest arusaamine tähendab algstaadiumis sellega nõustumist
Isiksuse eneseteostus sotsiaalsel tasapinnal tähendab püüdlust sotsiaalse seisundi saavutamise järele, mis on seotud isiksuse tunnustamisega erialase või ühiskondliku tegevuse valdkonnas. See on tavaliselt seotud prestiizi ja autoriteedi, eduka karjääri, materiaalse hüvede kindlustamisega.72 Eneseteostus sotsiaal-psühholoogilisel tasandil on seotud sooviga saavutada isiklikku seisust e. staatust, s.t. tunnustust isiklikult tähtsa ümbruskonnaringi käest, milleks on perekonna, referentsgrupp (sõbrad, eakaaslased, töökaaslased). Kuid see võib olla ka rühm, kellega inimene ei kontakteeru, kuid kuhu soovib sattuda, saada selle liikmeks. Sellisel juhul kuritegu esineb tema taolisse gruppi sisenemise vahendina, tunnustuse saavutamise vahendina. Eespool kirjeldatu on enim iseloomulik noorte jaoks. 71 - . (2007). . [http://www.vuzlib.net/beta3/html/1/12837/12944/]. 16. Märts 2009 a. 72 . (2007). . [http://pravoznavec.com.ua/books/298/22938/31/]. 16. Märts 2009 a.
annaabi.ee 
