vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil • Võõrsõnarohkus • Terminite rohkus • Definitsioonide rohkus • Sünonüümide vältimine terminite asemel ja sellest tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus
Tsitaadis ei tohi liita üheks erinevatest kohtadest võetud lausekatkeid. Väljajäetavad lauseosad asendatakse mõttepunktidega. Viide märgitakse kohe pärast lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Enamasti ei ole tsitaat pikem kui mõned laused. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata. Küll on aga vaja viidata allikale või autorile. Pikemate refereeringute puhul tuleb kohe algul esitada viide allikale, et oleks selge- see pole autori omalooming. Pikk, kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. 13 1.9. Lisad Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukat informatsiooni (näiteks skeem, projekt, programmi kood jne.). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja
seisundist Euroopa riikides, riikide elanikkonna arvukusest ning metsasusest. Tutvustatakse erinevate riikide jahimeeste staatust ning jahiorganisatsioone ning Eesti jahinduse ajalugu ja tänapäeva. Mõjutavate faktoritena vaadeldakse jahimeeste suhteid maaomanikega ning teiste huvigruppidega (loomaõiguslased). Töö koostamise metoodikaks on internetiallikate ja erinevate kirjanduslike allikate (jahindusalaste ajakirjade, raamatute, artiklite) uurimine, ning nendest refereeringute ning kokkuvõtete tegemine. Töös käsitletud uuringu andmed pärinevad töö juhendajalt, dotsent Tiit Randveer `ilt. Töö käigus jõudis autor järeldusteni, et mida järjepidevamad on riikides jahindusalased traditsioonid, seda parem suhtumine on elanikkonnal jahimeestesse. Avalikkuse teadlikkuse tõusuga muutuvad ka inimeste suhtumised jahindusorganisatsioonidesse ja nende liikmetesse. Riikides, kus on ajalooliselt tugevad jahitraditsioonid, on arvamused jahimeestest positiivsemad.
- ühele või mitmele teosele (Allik 2003; Tamm 2007); Tsitaadi ja ühelauselise refereeringu puhul paikneb viide lause lõpus enne punkti, nt Sellest sai alguse uus suund tema loomingus (Allik 2003: 18). Mitmelauselise refereeringu puhul asub viide lause lõpu punkti järel, nt Sellest sai alguse uus suund tema loomingus. Kirjanik viljeles seda oma teostes tervelt kümme järgnevat aastat. (Allik 2003: 18) (Viite järel punkti ei ole) Ulatuslike refereeringute korral tuleb viide lisada iga lõigu lõppu. Viitamine autorile Autorile viitamisel kirjutatakse autori perekonnanimi ilma eesnimetäheta (Allik). Eesnimetähte kasutatakse juhul, kui viidatavas kirjanduses on kaks või enam sama perekonnanimega autorit, nt (Allik, A.), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner).
aktiivsust. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige põhjusel, et tegelen ise spordiga küllaltki aktiivselt. Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid
2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervi- kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re- fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke.
Selline tulemus on piisav eesmärkide seadmiseks püstitatud küsimuses. Vastavalt eelpool öeldule võib Delfi meetodi protsessi jagada järgmisteks etappideks: I. Töögrupi koostamine tuleb leida rühm pädevaid inimesi küsimustike koostamiseks ja töötlemiseks; II. Ekspetide grupi koostamine keskmiselt peaks grupp koosnema 10-15 valdkonna spetsialistist, kelle kompetentsust hinnatakse anketeerimise ja refereeringute analüüsi käigus; III. Küsimustike koostamine - küsimuste sõnastus peab olema täpne, üheselt mõistetav ning samatähenduslikke vastuseid eeldav; IV. Ekspertide hinnangute kogumine nii mitu korda kui vaja; V. Kokkuvõtete tegemine Kõige esimese hinnangu saamiseks esitatakse ekspertidele küsimused, mille vastused peavad esinema koguseliste hinnangutena ning olema kindlasti vastajate poolt põhjendatud.
Teemavalik Teema valiku eest saadav maksimaalne punktide arv on 15, täidetud peab olema vähemalt üks alljärgnevatest komponentidest: · jõukohasus, · huvitavus, · päevakajalisus, · praktilisus. Viitamine Viitamise eest saadav maksimaalne punktide arv on 10. Hindamisel arvestatakse: · tsitaatide põhjendatust, täpsust ning nende kontrollitavust; · kõikidele kasutatud allikatest saadud mõtetele, ideedele, andmetele jmt allikale viitamist refereeringute puhul; · töö autori originaalteksti rohkust ja head keelekasutust (viidatud tekst ühildub originaaltekstiga; · kogu töö ulatuses ühtse, juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamist. Märkus: Töö hinnet ei mõjuta kasutatud kirjanduse nimekirja pikkus. 24 Vormistus Vormistuse eest saadav maksimaalne punktide arv on 20. Hindamise aluseks on
annaabi.ee 
