Tsitaat ja refereering Inimese arvamus on võimalik tekstis esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega
doaj.org/ ja leia üks artikkel, mis oleks seotud sinu erialaga (ärijuhtimise valdkond). Loe läbi artikli kokkuvõte, koosta refereering ja lisa töösse. (tõlkida eesti keelde) 5. Sisenege http://dspace.utlib.ee/dspace/. Leidke V. Veebeli õppevideo Rikkus ja raha, riigivõlg ja majanduskasv 2011. Tutvuge videoga. Tehke kokkuvõte, millest on juttu antud ettekandes. Tooge välja tendentsid, mida autor antud ettekandes Eestis majanduse kohta toob. Lisage need oma töösse refereeringuna. 2. VASTUSED 1. AND operaatorit kasutades saab liita märsõnale erinevaid termineid, see võimaldab kitsendada otsingut, kui märksõna osutub liiga üldiseks. OR operaatorit kasutades saab infot leida erinevatel teemadel. Kasutatakse otsingu laiendamiseks, kuna otsitakse samaaegselt ja sõltumatult igat terminit. (Amy C, 2012) 2. Jah. Pealkiri: Äriprotsesside ümberkorraldamine ettevõtete ühinemisel Elioni ja MicroLinki näitel
Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu
3.4 Sõnastiku loomine Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks
Lisadele viidatakse tekstis. Lisad on pealkirjastatud ja nad numereeritakse tekstis viitamise järjekorras. 8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust
5.4 Viitamine Kõikidele töös esitatud seisukohtadele, andmetele ja faktidele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina. Erandiks on üldtuntud faktid ja seisukohad, mille puhul viitamist ei nõuta. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõigi töös kasutatavate teiste autorite fotode, graafikute jm illustratiivse materjali viitamisele. Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refereering algab ja kus lõpeb. Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral lisada ka lehekülje või lehekülgede number. Viide paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse (Kask, 2010, lk 33).
..) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega. Näiteks: ,,Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (...), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve" (Lagerpetz, 2005: 4). Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb. Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed
lisamise p~ohjendamiseks j¨aa¨vad avatuks k~oik seletusviisid. 59 Ilmselge on, et ainu¨uksi ja p~ohjal ei saa taas midagi v¨aita ning m¨argivalimit on vaja veelgi laiendada. 3.3.3 Element muid m¨ arke J¨argnevalt vaatleks v~ordlevalt k¨ umne t¨anap¨aeva jaapani keeles suhteli- selt levinud elemendiga m¨argi seletusi. Refereeringuna toon ¨ara kolme allika seletused, k~oik seletused olen kokku v~otnud koondtabelisse lk.64. 178 [Henshall 88] kui suur ja oluline, suur laev. [ 94] kui h¨a¨aldusosuti, [ 85] t¨ahenduses suur, nagu m¨argis . 173 [Henshall 88] t¨ahendus ebaselge, [ 94] pole siin seotud oma algt¨ahendusega, on vaid h¨a¨aldusosuti, v~otmeks on `edasiminek' . [ 85] kui k¨ ulge tulema , sama kui . 174
annaabi.ee 
