..................................12 Viidatud allikad...............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud filosoofia kursuse raames ning käsitleb tehisintellekti võimalikkust. Referaat on kirjutatud tuginedes Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessori Fred I. Dretske 1993. a. avaldatud kirjutisele ,,Kas intellekt saab olla tehislik?". Antud referaadi autor on refereerimiseks kasutanud ülalnimetatud teksti 1995. a. Akadeemias avaldatud Ene-Reet Sooviku poolset eestikeelset tõlget. Tekst ,,Kas intellekt saab olla tehislik?" kuulub teadvuse- e. vaimufilosoofia valdkonda. MIDA MÕELDAKSE INTELLIGENTSI ALL? Dretske järgi võib intellektist mõelda kahel erineval moel: kas millestki rahasarnasest, mida me võime omada mingil suvalisel määral ja kui me juba natukenegi teda omame,
,,Praktiline inteligentsus argielus'' Valisin refereerimiseks Robert J. Stenberg'i, George B. Forsythe, Jennifer Hedlund'i, Joseph A. Horvath'i, Richard K. Wagner'i, Wendy M. Williams'i, Scott A. Snook'i, Jelena L. Grigorenko raamatu ,,Praktiline inteligentsus argielus''. Antud raamatu andis Dr. Strnberg oma kolleegidega välja 2000 aastal Cambridges Inglismaal. 2003. aastal tõlgiti raamat kirjastus Külim poolt eesti keelde. Raamatu tõlkis eesti keelde Jürgen Innos. Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Zanetta Medvedeva ÜLDINE HEMATOLOOGILINE ANALÜÜS Referaat kliinilise keemia aines Juhendaja: M. Moks Tallinn 2012 Käesoleva töö autor, valis refereerimiseks artikli, mis kannab nimetust: ,,Üldine hematoloogoline analüüs". Artikkel ilmus ajakirja ,,Labor" lisaväljaandes, 2005. aastal ning selle autoriks on HTI Laboriteenuste AS-i laboriarst Piret Kedars. Käesolevas artiklis antakse ülevaade hematoloogilisest analüüsist. Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmane hematoloogiline analüüs hõlmab endas rakkude loendamist, hemaglobiinisisalduse
...............................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Refereerimiseks kasutan Viljandi Muuseusmi kodulehelt ühte artilklit, infohariduse blogi ja First Monday ajakirja ühte artiklit. Eesmärk on selgitada mis see infoökoloogia on, samuti kirjeldada infoökoloogilisi lähenemisviise ja rääkida muuseumist infoökoloogia seiskukohast. Põhjus, miks just sellise teema valisin on see, et iseennast asjada kurrsi viia ja leida huvitavaid teadmisi infoökoloogiast.
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas
Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Vincent van Goghist, maailmakuulsast Hollandi maalikunstnikust, kes läks ajalukku kui hull kunstnik, kes lõikas oma kõrva peast ära. Van Gogh elas ning tegutses 19. sajandil ning oli postimpressionistliku kunstivoolu üks põhilisi eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust. Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust. 3 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis Zundertis. Üldiselt oli see katoliiklik piirkond, seega elas ta ka protestantliku pastori peres ning oli pere vanim laps. Ta päris oma nime vanemalt vennalt, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist
Veel pööraksin tähelepanu tema perekonnaliikmetele, kes samuti teadusega tegelesid – abikaasa ja tütar. Töös tahaksin pigem uurida teadlase igapäevaelu kui pöörata tähelepanu laboratoorsetele protsessidele, mis on viinud ühe või teise avastuseni. Referaadi esimeses osas pööran tähelepanu lapsepõlvele ja noorukieale, teises osas argielule ja tööle pere kõrvalt ning kolmandas osas kirjeldan kokkuvõtvalt Marie mehe ja tütre elu ning saavutusi. Refereerimiseks kasutan peamiselt Marie kirjanikust tütre Eve Curie teost „Minu ema Marie Curie“, sellele lisaks ka teisi raamatuid, mis räägivad Marie või tütre Iréne’i elust. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga Marie Curie (neiupõlvenimega Maria Salomea Skłodowska) sündis 7. novembril 1867 Poola pealinnas Varssavis. Ta oli pärit vaesest, kuid väga intelligentsest ja haritud
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Grupieesmärkide saavutamine Kuigi grupieesmärkide saavutamiseks on rida erinevaid teid, on soovituslik järgida väljakujunenud protsessi. Peale grupijuhi vaadete jagamist eesmärkide osas peaks iga grupi liige väljendama oma põhjust liitumiseks- oma personaalset eesmärki. Grupp arutab koostöös eesmärkide väärtused, mille viimane nimekiri kirjutatakse üles ning jagatakse grupiliikmetele refereerimiseks. Alternatiivideks oleksid: grupijuht intervjueerib enne esimest ühiskohtumist igat liiget eraldi ning esitab ühisaruteluks juba varem koostatud nimekirja või vähemefektiivsem variant oleks grupijuhi poolt välja tuua tema enda poolt varem koostatud nimekiri, mida hakatakse ümber muutma. Kõigepealt seatakse paika pikaajalised eesmärgid, seejärel lühiajalised lähtuvalt pikaajalistest, seejärel seatakse
annaabi.ee 
