Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Nam June Paik (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA  Etenduskunstide õppekava  Visuaaltehnoloogia eriala          Kreete Kamber  NAM JUNE PAIKI LOOMING  referaat                                                                                                               Juhendaja: Ott Karulin,  doktorikraad              Viljandi 2022 


2    SISUKORD   
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3  1 NAM JUNE PAIKI ELULUGU ............................................................................... 4  2 ELECTRONIC SUPERHIGHWAY ........................................................................ 5  3 TV GARDEN ........................................................................................................... 7  4 TV BUDDHA ........................................................................................................... 8  KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 10  KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................ 11  LISAD ........................................................................................................................ 13  Lisa 1. Electronic Superhighway ............................................................................... 13     


3     SISSEJUHATUS  Käesolev töö on kirjutatud teemal „Nam June Paiki looming". Töö teema on  valitud videokujunduse erialast sõltuvalt ja hõlbustab tehnoloogia ning kunsti  omavahelist kooskõla mõista. Töö eesmärgiks on Nam June Paiki loominguga tutvuda,  leida paraleele tehnoloogia ja kunsti vahel ning saada paremini aimu installatsioonide  kunstilisusest.   Referaat koosneb neljast peatükist, mis tutvustavad Nam June Paiki elulugu  ning tema tuntumaid teoseid. Esimeses peatükis annab autor ülevaate Nam June Paiki  elust, eksperimenteerimistest ning tema seosest kunstiga. Teises peatükis tutvustatakse  teost peakirjaga „Electronic Superhighway" ja välja tuuakse selle monumentaalne  tähendus. Kolmandas peatükis pööratakse tähelepanu teosele „TV Garden", avatakse  tehnoloogia esteetilisus ja looduse ning tehnoloogia vaheline kooskõla. Neljandas  peatükis tutvustatakse installatsiooni pealkirjaga „TV Buddha" ja tõstetakse esile teose  sügavam sisu.  Referaati koostades on tuginetud internetiallikatele, millest on kasutatud nii  kunstimuuseumide näituste tutvustusi kui ka erinevaid väljaandeid. Põhiallikatena on  kasutatud T. R. Ryani eseed pealkirjaga „Nam June Paik, Electronic Superhighway:  Continental U.S., Alaska, Hawaii", Tate Moderni näitusetutvustust „Nam June Paik" ja  kunstiajakirja nimega Public Delivery.        


4      1 NAM JUNE PAIKI ELULUGU  Nam June Paik oli videokunstnik, kes kasutas televiisoreid ja elektroonilisi  liikuvaid pilte oma töövahendina. (Muchnic, 2006) Ta sündis 1932. aastal Korea  linnas nimega Seoul ning suri aastal 2006. Kunstnik elas ja töötas nii Jaapanis,  Saksamaal kui USA-s. Reisid erinevatesse maailma paikadesse tekitasid tal küsimusi  kultuuriliste erinevuste ja riigipiiride osas. Ta oli vaimustuses nii Ida kui ka Lääne  kultuuride filosoofiatest ja traditsioonidest ning seda peegeldab ka tema kunst . Nam  June Paik on kunsti ja tehnoloogia vahelise lõhe ületamisel mänginud juhtivat rolli.  (Nam…s.a.a.) Ta on suuresti mõjutanud oma tööga kunstikogukonda, alustades oma  esimesest näitusest 1963. aastal ning lõpetades oma viimase teosega 2004. aastal.  (Looking…s.a.) Oma pika karjääri jooksul uuris ta muusikat, filmi, etendust, teatrit ja  meediat. (Nam…2019). Kunstniku uuenduslik looming hõlmas erinevaid kunstižanre,  alustades performance'ist, muusikast, otseülekannetest kuni skulptuurideni.  (Nam…s.a.a)  Enne Nam June Paiki eksperimenteerimist elektroonilise videokunstiga ei  teadvustatud veel televiisorite ja arvutite tähtsust igapäevaelus. (Looking…s.a.) Teda  tuntakse ka videokunsti isa nime all. (Nam…s.a.d.)  Üks suurimaid kordaminekuid,  mida kunstnikelt oodatakse, on see, et nende looming suudaks mõjutada vaatajaid nii,  et nad näeksid ennast ja ümbritsevat maailma uue viisil.  Nam June Paik on seda video  kaudu suutnud saavutada. (Muchnic, 2006)     


5    2 ELECTRONIC SUPERHIGHWAY    Foto 1. Electronic Superhighway (Allikas: Fagen, 2008)    Üks tuntuimaid Nam June Paiki töid on „Electronic Superhighway".  (Nam…s.a.c.) „Elektrooniline superkiirtee: mandri USA, Alaska, Hawaii" asub  Smithsoniani kunstimuuseumis alates 2002. aastast. „Elektrooniline superkiirtee" on  teleritest kokkupandud teos, mis näitab samaaegselt mitut videoklippi erinevatest  allikatest. Videoinstallatsioon on umbes 12.2 meetrit lai ja 4.6 meetrit kõrge. (Ryan,  s.a.) Ehitatud on see 336 telerist, 50 VHS-mängijast, 1143 meetrit pikast kaablist ja  175.26 meetrit pikast mitmevärvilistest neoontorudest. (Nam…s.a.c.) Installatsiooni  kogupikkus viitab tohutule rahvaarvule, millega noor videokunstnik pidi Ameerikasse  saabumisel silmitsi seisma. Nam June Paik oli esimene kunstnik, kes kasutas väljendit  „elektrooniline superkiirtee" ja see installatsioon pakub võimalust avastada maailma  ilma, et selleks kodust lahkuma peaks. See on tohutu füüsiline objekt, mis asub  virtuaalreaalsuse ja Ameerika keskteel. (Electronic...2015)  Ameerika osariigid on kindlate piiridega määratletud, kuid on seotud  neoontulede võrgustikuga. (vt foto 1) Tuledega piiritletud superkiirteede võrgustik  ühendas nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt USA-d 1950. aastatel. Kuigi  maanteed hõlbustasid inimeste ja kaupade transportimist ühelt mandrilt teisele,  viitavad neoontuled eelkõige sellele, et tänapäevases maailmas ei ühenda meid mitte 


6    niivõrd transport, vaid elektrooniline suhtlus. (Ryan, s.a.) Neoondetailid toovad esile  omakorda ka ekraanid, viidates motellide ja restoranide mitmevärvilistele kaartidele  ja ahvatlustele. Erinevad värvid rõhutavad tänapäeva infoajastul seda, et iseseisvatel  riikidel on endiselt omad identiteedid ja kultuurid. (Electronic...2015) Teose füüsiline  ulatus ja samaaegsete klippide arv raskendab detailide omastamist, mille tagajärjeks  on info üleküllus. Visuaalselt märgatav on ka pinge neoonsete detailide ja ekraanide  heleduse vahel, see viitab omakorda riiklikele ja kohalikele pingetele. (Ryan, s.a.)  Sel on ka monumentaalne tähendus Ameerika riigilistest ja kultuurilistest  kontuuridest, igas osariigis kuvatakse ekraanidele videoklipp. (Ryan, s.a.)  Videoklipid  liiguvad väga kiiresti, et jäljendada, kuidas inimene läbi liikuva auto võib riiki näha.  (Nam…s.a.c.) Ekraanidel kuvatud klipid tutvustavad iga osariigi märkimisväärsemaid  hetki, mis säilitab ainulaadsuse. Näiteks saab tuua Iowa, kust iga presidendivalimiste  tsükkel algab, ning seega mängib selle osariigi ekraan vanu uudiseid erinevatest  kandidaatidest. (Ryan, s.a.) Paik täiendas ekraanidel virelevaid pilte heliklippidega  filmist „Võlur Oz", muusikalist „Oklahoma” ja teistest ekraanipärlitest, mis osutab  sellele, et film ja televisioon on alati mõjutanud inimeste kujutluspilti Ameerikast.  (Electronic...2015) Paiki looming võimaldab meil mõista erinevaid kultuure üle  traditsiooniliste piiride, seda konkreetset teost võib aga lugeda kui keerulist  küsimusimust selle kohta, kuidas tehnoloogia kultuuri mõjutab. (Ryan, s.a.)  Kunstnik Nam June Paik pani sellele videoinstallatsioonile pealkirjaks  „Electronic Superhighway", et oma tulevikuvisiooni väljendada. Ta kujutas ette, et  tulevikus on kommunikatsioon arenenud tehnoloogia kaasmõjul piiredeta tasemele.  Asjakohane oleks siinkohal mainida, et see, mida Paik kavandas, on tänapäeval  avaldunud interneti kaudu. Seega võib väita, et Paik on videokunsti kaudu meie aega  edukalt esindanud. (Nam…s.a.c.) 


7    3 TV GARDEN  „TV Garden" on installatsioon, kus telerid on põimitud sõnajalgade ja põõsaste  vahele, mängides klippe maailma eri paigust. (Nam…2019) See suuremahuline  installatsioon loodi esmakordselt 1974. aastal ning koosneb neljakümnest telerist ja  troopilisest taimedest. (Why…s.a.) Kunstnik Nam June Paik kujutas installatsioonis  tuleviku maastikku, kus looduse lahutamatuks osaks on tehnoloogia. Ta paigutas  telerid elusate taimede kõrvale nii, et tekkis keskkond, kus eksisteerivad koos  elektroonika ja loodus. Tema lähenemine viitab budistlikkule veendumusele, mis  tähendab seda, et kõik asjad on tihedalt seotud ning üksteisest sõltuvad. Samuti osutab  see sellele, et looduse ja tehnoloogia vahel puudub vastuolu, nende koosmõju on vaid  inimkonna laiendus. (Nam…s.a.a.)   Taimede vahel olevatest telerites mängib video „Paik's Global Groove 1973".  See on värvikas, tempokas, kõrg- ja popkultuure segav videoklipp. Videos leidub  pildimaterjali nii kaasaegsetest traditsioonilistest, läänelikest ja mitte-läänelikest  allikatest. See kajastab tänapäevase massimeedia erinevat ja mõnikord ülekaalukana  näivat sisu. Ekraanidest on näha klippe alates Beethoveni „Kuuvalguse sonaadist"  ning Allen Ginsbergi lauludest kuni Jaapani reklaamide ja Nigeeria tantsuetenduseni.  Korea päritolu kunstniku loominguline valik on sama mitmekesine kui ükskõik milline  telekanal, kust on võimalik vaadata kõike, mida hing ihaldab. (Nam…s.a.a.)  „TV Garden" õrritab meeli värvi ja heli kooskõlaga, lopsakad taimed  muutuvad värviks ning lõuendiks on aias olevad telerid. Televiisoritest, mis taimede  vahel pesitsevad, kostub heli ja see kõmiseb läbi taimede lehtede. (Why…s.a.)  Teleritest kostuv heliriba on muusikaline ja kõneline kontrast ekraanidest kumavale  valguse värelusele. (Nam…s.a.d.)  Arvatakse, et televiisorid pole tavaolukorras kunstilised, kuid Nam June Paikil  õnnestus panna telerid oludesse, kus ta avas nende esteetilisuse. See kunstiteos haarab  nii silma kui meelt, vaataja tähelepanu liigub troopilistelt taimedelt teleritele ja  vastupidi. (Why…s.a.) Installatsioon peegeldab kunstniku sügavat arusaamist  tehnoloogia kompositsioonivõimest ja uuest esteetilist suunast, mida ta luua aitas.  Kaasahaaravatele ja kohaspetsiifilistele videoinstallatsioonidele seadis  „TV Garden"  uue standardi. (Nam…s.a.d.)   


8    4 TV BUDDHA  „TV Buddha" on installatsioon, mille Nam June Paik lõi 1974. aastal. Buddha  televiisori vaatamise idee sai alguse tühja seina täitmisega tema neljandal näitusel  Bonino galeriis, mis asub New Yorgis. Vahetult enne avamist tuli tal mõte teha  pealtvaataja oma hiljuti ostetud Buddha kujust. Sellest ajast saadik on Paik loonud  arvukalt miteid teisigi variante sellest skulptuurist. (Looking…s.a.)  Paiki tuntud teoses  „TV Buddha" vaatab istuv Buddha pilti iseendast  televiisori vahendusel ja jagab kavalat kommentaari meedia kummardamise kohta.  (Muchnic, 2006) Skulptuur poseerib sümboolse käeliigutusega nimega mudra 1, mis  on mõeldud rahulikuks meditatsiooniks. Buddha ette on paigutatud statiivil olev  videokaamera, mis salvestab tema peegelpilti. (Nam…s.a.b.) Muutumatu pilt temast  edastatakse otseülekande kaudu monitorile. (Looking…s.a.)  Teose vaatamine  tekitab tunde, et Buddha on määratud igavesti ühes asendis olema. Selleks kinniseks  ahelaks on tema lõpmatult kestev peegeldus teleekraanil. (Nam…s.a.b.)  See installatsioon tõstab esile futuristlike ja ajalooliste elementide kui ka ida  ja lääne vahel esinevaid erinevusi. Samuti hõlmab see muid teemasid nagu ekraanide  tähtsus ja mõju ühiskonnas, religioon ning ajalugu. (Nam…s.a.b.) Kunstnik Nam  June Paik uuris eluaeg zen-budismi ja meditatsiooni tähendust. (Nam…s.a.a.) Ta  tõmbas paraleele moderniseerimise, kujunemisjärgus olevate tehnoloogiate,  religioossete ja ajalooliste teemade vahele, seljärel kodeeris videokunstnik need  sõnumid piltide kujul installatsiooni.  „TV Buddha" annab edasi ka kaasaja edevust,  kus Buddha skulptuur mõtiskleb ja vajub omaenda peegelpilti, mida võib kõrvutada  tänapäeva ühiskonnas esineva eneseimetlusega, mida juhivad meedia ja tehnoloogia.  (Nam…s.a.b.)    Teiseks teose sõnumiks saab pidada järelvalet ning kontrolli. Buddha  põrmitseb iseennast ja pealtvaatajad omakorda kunstiinstallatsiooni, selline tegevus  sümboliseerib pidevat jälgimistegevust, mida tehnoloogia ja meedia pakuvad.  Kunstnik kasutas just liikumatut videot, et ka tehnoloogia ja inimkonna omavahelist  suhet jälgida. Ta kasutas edukalt kunsti koodina, et publikule konkreetseid sõnumeid  edastada. Pealtvaatajad kui tõlkijad dekodeerivad visuaalseid sümboleid ja pildi  kunstivormi ning analüüsivad oma kogemuste põhjal nende tähendust.   Videokunstnik tagas, et sõnum muutuks mitmetähenduslikuks ning tekitas olukorra, 


9    kus on võimalik luua erisuguseid tõlgendusi ja kultuurilisi järeldusi, et kujundada  paremat arusaamist ühiskonnast. (Nam…s.a.b.)   


10    KOKKUVÕTE  Antud referaati tehes sain aimu Nam June Paiki loomingust, tema teoste  loomise tagamaadest ja installatsioonides peituvatest tähendusest. Leidsin, et  videokunstnik on mänginud väga tähtsat rolli kunsti ja tehnoloogia vahelise lõhe  ületamisel. Taipasin, et tehnoloogial ja kunstil on suurem seos, kui oskasin varasemalt  arvata. Samuti adusin, et tehnoloogia abil on võimalik kunsti teha ja et ka televiisorid  võivad olla väga esteetilised. Referaati kirjutades mõistsin, et tema kõik  installatsioonid peegeldavad kunstniku sügavat arusaamist tehnoloogia  kompositsioonivõimest ja uuest esteetilist suunast, mida ta luua aitas.   Mulle tuli üllatusena, et Nam June Paik oli väga huvitatud religioossetest  teemadest, ajaloost, Ida kui ka Lääne kultuuride filosoofiatest ning traditsioonidest.  Videokunstniku huvid peegeldusid ka tema loodud teostes. Samuti oli tal suur kirg  looduse ning tehnoloogi omavahelise koosluse suhtes, mida installatsioon  „TV  Garden " edukalt ka esindab.   Referaadi teema on tehnoloogia ning kunsti mõistmise seisukohalt väga  oluline.  Videokujunduse eriala arvesse võttes oli referaadi teema asjakohane ning  vajalik. Töö täitis oma eesmärki ning tõestati tehnoloogia kunstilisust. Arvan, et Nam  June Paikil on oluline koht videokunsti maastikul ning ta lõi oma teostega uue  standardi kohaspetsiifilistele videoinstallatsioonidele, mis suurest mõjutasid edasise  kunsti kujunemist.      


11    KASUTATUD ALLIKAD  Electronic Superhighway: Continental U.S., Alaska, Hawaii. 2015.  Smithsonian  American Art Museum .  https://americanart.si.edu/artwork/electronic-superhighway- continental-us-alaska-hawaii-71478 (14.11.2022)     Fagen, A. 2008. Electronic Superhighway. [Foto]. Flickr.  https://live.staticflickr.com/2293/2411637349_4951c207b4_b.jpg (28.11.2022)  Looking at Buddha Watching TV. (s.a.). Virginia Museum of Fine Arts.  https://vmfa.museum/mlit/looking-buddha-watching-tv/ (14.11.2022)   Muchnic, S. 2006. Nam June Paik, 74; Free-Spirited Video Artist Broke Radical New  Ground. Los Angeles Times. https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2006-jan-31- me-paik31-story.html (14.11.2022)   Nam June Paik. (s.a.a.). Tate Modern. https://www.tate.org.uk/whats-on/tate- modern/nam-june-paik/exhibition-guide (14.11.2022)   Nam June Paik. (s.a.). Guggenheim Museum.   https://www.guggenheim.org/artwork/9537 (14.11.2022)  Nam June Paik review – encounters with a true visionary. 2019. The Guardian.  https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/oct/19/nam-june-paik-tate-modern- review-bidisha (14.11.2022)   Nam June Paik’s legendary Electronic Superhighway. (s.a.c.). Public Delivery.  https://publicdelivery.org/nam-june-paik-electronic-superhighway/ (26.11.2022)   Nam June Paik’s TV Buddhas – His best-known work. (s.a.b.). Public Delivery.   https://publicdelivery.org/nam-june-paik-tv-buddha/ (16.11.2022)   Ryan, T. R. (s.a.). Nam June Paik, Electronic Superhighway: Continental U.S.,  Alaska, Hawaii. Khan Academy .https://www.khanacademy.org/humanities/ap-art- history/global-contemporary-apah/20th-century-apah/a/paik-electronic- superhighway (14.11.2022) 


12    Why did Nam June Paik create his TV garden? (s.a.). Public Delivery.  https://publicdelivery.org/nam-june-paik-tv-garden/ (14.11.2022)     


13    LISAD  Lisa 1. Electronic Superhighway      Foto 1. Electronic Superhighway (Allikas: Fagen, 2008) 
Vasakule Paremale
Referaat Nam June Paik #1 Referaat Nam June Paik #2 Referaat Nam June Paik #3 Referaat Nam June Paik #4 Referaat Nam June Paik #5 Referaat Nam June Paik #6 Referaat Nam June Paik #7 Referaat Nam June Paik #8 Referaat Nam June Paik #9 Referaat Nam June Paik #10 Referaat Nam June Paik #11 Referaat Nam June Paik #12 Referaat Nam June Paik #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairitttt Õppematerjali autor
Referaat tutvustab videokunstnik Nam June paiki elulugu ja loomingut. Räägitakse lähemalt kolmest tema installatsioonist. Esimeseks neist on Electronic Superhighway, teiseks TV Garden ja kolmandaks TV Buddha. Referaat on vormistatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vormistamisnõuete kohaselt. Töö eesmärgiks on tutvustada eelnimetatud etenduskunstnikku.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat Nam June Paik- Kreete Kamber
13
pdf

Referaat Nam June Paik- Kreete Kamber

TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide õppekava Visuaaltehnoloogia eriala Kreete Kamber NAM JUNE PAIKI LOOMING referaat Juhendaja: Ott Karulin, doktorikraad Viljandi 2022 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1 NAM JUNE PAIKI ELULUGU ............................................................................... 4 2 ELECTRONIC SUPERHIGHWAY .....................................................................

Kategoriseerimata
Referaat Nam June Paik- Kreete Kamber
13
pdf

Referaat Nam June Paik- Kreete Kamber

TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide õppekava Visuaaltehnoloogia eriala Kreete Kamber NAM JUNE PAIKI LOOMING referaat Juhendaja: Ott Karulin, doktorikraad Viljandi 2022 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1 NAM JUNE PAIKI ELULUGU ............................................................................... 4 2 ELECTRONIC SUPERHIGHWAY .....................................................................

Kategoriseerimata
Kunst 19-Ja 20 saj vahetusel
42
docx

Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu võ

Kunstiajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste

Kunstiajalugu
20 -21-sajandi kunst
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 20-21 sajand
161
docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik ­ põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus ­ loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu) 3)referaatidest ­ igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb ­ punkt tuleb ühe loetud referaadi põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta ­ referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism ­ samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda ­ vajaks täpsustamist; postmod.

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun