Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat ligikaudsest arvutamisest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ronald, standardkuju, nullid, ligikaudne, buss, numbrid, tehtega, pudelite, rong, arvudega, nulle, tüvenumbrid, täisarvu, alfred, peedu, ümardamine, romu, bossi, pahandada, lubama, jalgsi, jutus, loendamise, ülespoole, 2349, 2350, 2488, lõpust, numbreid, 1234, tüvenumber, 400m, sekundiga, leides, alfredo, jagame, vedas0,1=10-1 0,01=10-2 0,001=10-3 Standardkuju Standardkuju on arv mis on 2 teguri korrutis millest üks on 1-10 ja teine on 10. aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 239 ~200 38402 ~34800 Tuhandelisteni 2345 ~2000 239 ~0 34802 ~35000 Astendades arvu ligikaudse väärtusega tehakse ümardamisviga. Suurim võimalik viga on pool selle järgu ühikust milleni ümardati.
Gustav Adolfi Gümnaasium Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvutuse eeskirjad Allar Henri Kivi 8.a Kristel Eik Tallinn, 2011 Sissejuhatus Ligikaudse täisarvu tüvenumbriteks loetakse selle arvu kõik numbrid, välja arvatud lõpus olevad nullid. Ligikaudse kümnendmurru tüvenumbrid on kõik selle arvu numbrid, välja arvatud arvu alguses olevad niinimetatud avanullid [1] Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriks nimetatakse selle arvu kirjutuses olevaid õigeid numbreid. Olgu meil mingi ligikaudne arv X mis on saadud ümardamise, mõõtmise või arvutamise tulemusena. Kui kirjutame arvu standardkujul, siis saame selle esitada kujul X = a · 10n
Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid (avanullid). Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve. Seega algavad tüvenumbrid alati nullist erineva numbriga ja viimasele tüvenumbrile vastav kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemäära. Arvu tüvenumbrid ei muutu, kui muuta koma asukohta arvus, korrutades või jagades seda arvu 10 mingi astmega. Ligikaudse arvu murdosa lõpust ei tohi nulle lihtsalt niisama ära jätta. Näiteks kui arv 63,7031 on antud sajandiku täpsusega, siis tuleb see kirjutada sajandikeni ümardatult 63,70. Kui me võtaksime arvu 63,7 , siis selle vea ülemmääraks oleksüks kümnendik, aga mitte üks sajandik. [1 lk 34] Näited: Arv Tüvenumbrid Vea ülemäär 3, 09 309 0,01
Ligikaudsed arvud Igapäevaelus kohtame ligikaudseid arve igal pool. Näiteks mõõtmistulemused antakse alati ligikaudsete arvudega. Ligikaudsete arvude korral tuleb teada, millise veaga need on antud. Meie vaatame selliseid arve, mille korral järeldub arvu kirjutisest kohe ka arvu vea ülemmäär. See tähendab seda, et arv kirjutatakse õigete numbritega. Õigeks loetakse numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid ehk avanullid.
Samuti pole võimalik täpselt kindlaks määrata Aivari maandumispaika liivakastis, sest liiva pind ei ole ideaalselt sile. Seega võime öelda, et kõik mõõtmisel saadud arvud on ligikaudsed. [Arvutamise tulemusena võime saada nii täpseid kui ka ligikaudseid arve. [3 ?Mis on tüvenumbrid .2 Tüvenumbriteks nimetatakse ligikaudse arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud .kümnendmurru alguses olevaid nulle (avanullid). Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve Tüvenumbrid algavad alati nullist erineva numbriga ja viimasele tüvenumbrile vastav .kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemmäära Arvu vea ülemmäär on arvu viimase numbri asukoht arvus. Kui me võtaksime arvu 42,9, siis selle vea ülemmääraks oleks üks kümnendik, aga kui oleks 42,943, siis oleks ülemmääraks
alustega astmete jagamine, jagatise astendamine 28.Arvu standardkuju - arvu üldkuju , kus 1) k z ja 1 a<10 2)ühe bakteriraku mass on 0,000000005g g 3)Päikese kaugus maast on ligikaudu 150 000 000 000m= 29.Ligikaudse täisarvu tüvenumbrid - selle arvu 3722 3800 ümardasin 2 tüvenumbrini kõik numbrid, välja arvatud lõpunullid, mis asendavad ümardamisel kõrvaldatud numbreid 67 892 67890 ümardasin 4 tüvenumbrini tänava pikkus on 600m: tüvenumber on 6 (kas ka kümneliste number 0?) lauaplaadi mõõtmed on 85 cm ja 140 cm: tüvenumbrid on 8;5 ning 1;4;0 30
Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ................................... 114 innustuseks . ................................. 34 Astendaja null .............................................. 114 Irratsionaalarvuline aste .............................. 115 Arvude standardkuju ................................... 116 Astendaja null põhjendus nohikutele* ......... 117 arvu absoluutväärtus ....................... 120 OSA 1 – keel ja põhimõisted ......... 39 Milleks meile arvu absoluutväärtus? ............ 121 matemaatikute keel ja žanrid ............ 42
väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console.WriteLine("Arvude {0} ja {1} korrutis on {2}",
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
