Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui
Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Vastus : Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset. 26) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta: milline on Seneca järgi õnnelik elu?
keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset. 26) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta: milline on Seneca järgi õnnelik elu?
kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule. Reiner Brocmann, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, kirjutas sakslastest linnakodanike pulmapidudeks frivoolsevõitu õnnitluslaule. Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans kirjutas eestlastest lugejatele 32-stroofilise kaebelaulu Tartu põlemise ja inimeste küüditamise järel jeremiaadi "Oh, ma vaene Tarto liin". 7
Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt • Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas; Keel mitteteadvuse struktuurina Subjekt - mina (minasuse tähistaja) - ego. Millegi teadmine või sellest arusaamine eeldab tervikliku teadvuse olemasolu. Keel on meedium, mille kaudu terviklikku mina ja tõde on võimalik tajuda. Keel ühtlustab, reeglistab ja korrastab meie teadvuse. Inimese teadvus on protsess- subjekt areneb ja muutub pidevalt. Inimese psüühika areng on kolmeetapiline - koosneb kolmest vallast/faasist (Lacan). 1. Imaginaarne - peeglifaas. Pooleteist-aastane laps kogeb peegli ees seistes oma keha esmakordselt tervikliku ja täielikuna. Erinevuste märkamine enda ja teiste vahel. Peegliks võivad olla ka teised inimesed --> samastumine on illusoorne
o Filosoofia vabastab inimese. See on justkui tee õnne ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud oskustöö, see seisneb tegudes (mitte sõnades), vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu ja reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale ja saatusele kuuletuma- õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma
Filosoofia on tarkus ja see toob õnneliku elu. Filosoofia on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset. See õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes (mitte sõnades), ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime; ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma.
üks masin võiks mõelda ja tunda? Kas on võimalik luua masinat, millel on teadvus? Kas inimene pole samamoodi masin, neuronid edastamas impulsse? 32. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Tänu filosoofiale jõutakse tõeni, filosoofia pakub tõelist vabadust. Filosoofia peab pakkuma kaitset, manitsema jumalale kuuletuma, teda järgima ja saatust taluma. Filosoofia on kui eluviis, ta ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia juhib ja korraldab inimese elu, reeglistab tegusid, vormib ja kujundab vaimu. Filosoofia kauda saab nõu, ilma selleta ei saa keegi elada kartmatult ja kindlalt. 33. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Tekstis on öeldud, et tuleks vältida seda, mis lihtrahvale meeldib ning juhus pakub. Mina arvan, et kui on võimalik elada hästi ning nautida hüvesid, mida elu pakub, siis tuleks seda ka teha.
Sa ise ka võiksid niimoodi arvata, pole tarvis end kiiresti ja kergesti usaldada. Jälgi ja uuri ennast põhjalikult ning igast küljest; ennekõike pane tähele seda, kas sa oled jõudnud edasi filosoofias või eluviisis endas. (3) Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. (4) Mõni ütleb: "Mis kasu on mul filosoofiast, kui on saatus? Mis kasu on temast, kui jumal valitseb maailma? Mis kasu on temast, kui juhus käsutab? Sest seda, mis teoks peab saama, ei saa muuta, ja
annaabi.ee 
