Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama. *Reduktsioon- 1680 alustas kuningas kingitud maade tagasi võtmist aadlilt. Mõisnik peab nüüd riigi käest rentima mõisa. Ei ole eramõisaid, ainult riiklikud mõisad. Kokku redutseeriti Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu. *Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük. Karjakasvatus pigem tagaplaanil. Karjasaadusi said mõisad talupoegadelt( nt pekk, mesi, kanad, talled jne)
parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 4.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.3. 4. Katse tulemused 4.1 Puidu liik - mänd 4.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel 4.1 Proovikeha Kuivatatud/ Niiskuse sisaldus [%] Proovi-keha mass [g] õhkkuiv/ nr enne peale vees immut.
Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd olid pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides(nn. roosa period). (http://www.google.ee/search?q=20+sajandi+kunst&ie=UTF-8&hl=et) Prantsusmaal tekkinud kunstivool levis nii maalis kui ka skulptuuris. Kujutatav objekt lõhuti osadeks ja taandati geomeetrilistele põhivormidele, loobuti perspektiivireeglitest ja ühendati mitu vaatepunkti. Koloriit redutseeriti põhimõtteliselt hallideks ja pruunideks toonideks. Levinumad maalizanrid olid natüürmort, maastik ja linnavaade ning portree.Kubistide peamiseks esinemiskohaks kujunes 1907 avatud D. H. Kahnweileri galerii Pariisis. Kubistlik vormideformatsioon on üks geomeetrilise abstraktsionismi olulisemaid eelkäijaid, analoogset võtet kasutati ka futurismis. (http://www.kose.ee/arvutikoolis/Word%5C20sajkunst.htm) Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist
Katsetulemused on esitatud tabelis 4. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutati kolme erineva veesisaldusega proovikehi: o kuivatatud püsiva massini 105˚C juures; o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, [g] Niiskuse Keskmine Prk nr. Puidu olek enne peale sisaldus, niiskuse kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus
w antud niiskus [%] parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 5.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min).
aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest
võeti ka mõisate majapidamised üksipulgi arvele. 1688 aastal koostatud hoonete inventaariumis on märgitud, et oma üldlaadilt oli Ohtu samasugune nagu enamik tollaseid Eestimaa mõisaid härrashäärber kisklaudadest katusega ühekorruseline palkhoone, mil neli kambrit, keskel koguka mantelkorstnaga köök, kambrites pruunidest kahlitest ahjud. Puidust oli ka enamik kõrvalhooneid laudad, ait, saun, piimakoda, rehi, ... Mõisasüdant ümbritses varbaed. Krämerilt mõis küll redutseeriti, kuid jäeti siiski rendile. Põhjasõja aastad kujunesid Ohtule nagu teistelegi Harjumaa mõisatele rängaks. Mingil määral pidi sõjakahjudest üle saama siiski üsna pea, sest juba paar aastat pärast vaenutegevuse lõppu elas mõisa uus omanik Rötgert Johann von Wrangell (+1716) taas Ohtus. Wrangelli omandusse läks mõis peale tema abiellumist 1711 aastal G. Krämeri lese Mariaga. Arvatavasti panditi Ohtu 1725.a paiku Harpede perekonnale. On teada, et G
praktiliselt kõik maad olid ära läänistatud, siis sealt sissetulekut ei saadud. Fiskaalses mõttes see reduktsioon õigustas end täielikult, edaspidi Liivimaa kubermang majandas end ise, kohapeal hangitud vahendid – suurt osa kasutati ka Rootsi riigi sõjalistes huvides ära. Loomulikult tekitas reduktsioon tõsist vastuseisu, seda ennekõike kohaliku aadli hulgas. Karl XI ei lasknud end häirida, pigem suurendas ja kiirendas veelgi. Eestimaa kubermangus nt redutseeriti u pool maavaldusest, Liivimaa kubermangus aga 5/6 kõigist mõisamaadest. Eravaldused kuivasid kiiresti kokku, samuti aadli õigused ja võimu majanduslik baas. Samas mõisad jäid ikkagi aadlike kätte, polnud lihtsalt aadlike omandis – kujunesid riigi rentnikeks (maksid iga aasta riigikassasse rendimakse). See tähendas, et reduktsioon tuli kasuks ka läti talurahvale. Seni mõisniku isiklikus omandis olnud talupojast sai Rootsi riigi alluv
annaabi.ee 
